/nginx/o/2024/10/18/16427068t1hfe14.png)
Valitsus on mõistnud Võrtsjärve kalurite raskusi angerjapüügil ning on valmis kirjutanud eelnõu, mis langetaks kutselistele kaluritele seatud tasusid.
Võrtsjärve kalurite kulud vähenevad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kalurid on juba aastaid kurtnud, et angerjasaak on jäänud napiks ja mõrratasud on väga suured. Rahapuuduses on nad vähendanud mõrdade hulka ning keskendunud rohkem koha- ja haugipüügile.
Angerjat on kalurite meelest väheks jäänud sellepärast, et kalad püüavad järvest põgeneda Sargasso merre, mis on nende ainus paljunemiskoht. Suurem osa angerjatest püütakse sel teel välja, kuid väljaspool Võrtsjärve saavad kalurid seda teha tasuta, sest püügivahendi eest neil maksta ei tule.
Riigikogu keskkonnakomisjoni liige Annely Akkermann ütles BNS-ile, et 60-70 protsenti Võrtsjärve asustatud angerjatest lähevad läbi Emajõe ja Peipsi järve Soome lahte.
«Muidugi üritatakse sellel teekonnal angerjaid välja püüda ning seetõttu loodetakse, et merre pääseb umbes 40 protsenti Võrtsjärves asustatud angerjatest,» sõnas Akkermann. «Sellisel juhul on ebaõiglane, et angerjate asustuskulud tuleb kanda ainult Võrtsjärve angerja püüdjatel.»
Valitsuse algatatud seaduse muutmise eelnõu muudab kalapüügiõiguse tasude määramise alust mõrdadele, millega püütakse angerjat nendel veekogudel, kus tehakse kulutusi angerjate asustamiseks.
Eelnõu eesmärk on vähendada Võrtsjärve kaluritele angerjapüügivahenditele kehtestatavat püügitasu 30 protsendini angerjate keskmisest aastasest asustusmaksumusest.