Teisipäeva pärastlõunal istus Viljandi politseinik Kaitho Pilt elava liiklusega Vaksali tänava ääres eravärvides autos ja teatas raadio teel eemal asuvatele patrullidele, milline auto tuleks kinni pidada.
Turvavööta sõitjaid jagub Viljandi tänavaile ohtralt
15. märts 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Taga istuval proual turvavöö peal, aga tuletage talle meelde, et kui ta hoiab seda käega kehast eemal, pole sellest kasu. Sinakas Mercedese buss, läheb Männimäele, juhil ja kaassõitjal turvavöö lahti. Rohekas Toyota, kontrollige tagaistuja turvavarustust,» kostab raadiojaamadest.
Ja vahel sekka natuke teisel teemal: «Naine räägib ilusa suure valge mobiiliga.»
Rikkujad näivad tulevat hooti. Vahel jätkub Viljandi politseijaoskonna patrullteenistuse välijuhil Kaitho Pildil aega ajakirjaniku küsimustele vastata, siis peab ta aga järjest ette lugema mööduvate autode numbrimärke, sest turvavööd on lahti lausa üle ühe.
Sel nädalal pöörab politsei turvavarustuse kasutamisele tavapärasest rohkem tähelepanu ja see kajastub ka Viljandi mundrikandjate töös. Näiteks esmaspäeval kontrolliti rihma pealepanekut neli tundi ja tabati 24 rikkujat. Vahelejäänutest viis olid kõrval- või tagaistmel ja kaks lapsed.
Refleks aitab kogu elu
Laste nõuetekohaselt kinnitamata jätmist peab Kaitho Pilt eriti rängaks rikkumiseks, sest väikesed ise oma ohutuse eest hoolitseda ei oska. Noores eas turvavööd tarvitada on tähtis ka seepärast, et siis kinnistub harjumus kõige paremini ja ülejäänud elu pannakse rihm juba refleksist kinni.
Tõsi küll, erandjuhtudel võivad harjumused töötada ka vastupidi. Nii näiteks selgitab väikebussi kõrvalistuja turvavöö lahtijätmist sellega, et töötab postiveol ja ühe maja juurest järgmise ette sõites ei ole võimalik iga kord rihma peale tõmmata.
Seadus, muide, lubabki sõita ilma selleta, kui töö iseloom vajaduse tingib, kuid tabamise ajal ei täida kaubik tööülesandeid. Nii juhil kui kaassõitjal läks lihtsalt harjumusest meelest rihm üle rinna tõmmata.
12-eurose trahvi vastu mees ei protesti. «See on õppetrahv. Ma saan politseinikest täiesti aru — kaua sa ikka niisama hoiatad.»
Sama summa võrra tuleb kukrut kergendada punase Lancia kõrvalistujal, kes vaid mõni minut pärast reidi algust vahele jääb. «Tavaliselt panen rihma ikka peale, aga nüüd hakkasin noormehega lobisema ja läks meelest ära,» tunnistab neiu.
Päeva lõpuks olid politseinikele aru andnud 19 esi- ja seitse tagaistmel turvavööta sõitnut, lisaks kaks juhti, kes polnud last korralikult kinnitanud, ning üks, keda oli turvavarustuseta tabatud juba varem.
Kinnitamisest üksi on vähe
Kaitho Pilt leiab, et arvestades, kui palju autosid üle on vaadatud, on tulemus päris hea, kuid kindlasti saaks olukorda veel parandada. «Mõned, kes meie aktsiooni mööda sõites märkavad, annavad vastutulijatele märku rihm peale panna, aga isegi see on hea, sest meie eesmärk pole inimesi karistada, vaid panna nad turvavarustust kasutama,» rääkis Pilt.
Politsei- ja piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna liiklusbüroo komissar Riho Tänak märkis, et politseinikud ei jälgi ainult turvavöö kinnitamist, vaid kontrollivad ka selle õiget kasutamist. Põhilised vead, mida tema sõnul tehakse, on turvavöö pingutamata jätmine, selle keerdus pealepanek või vöö valele kõrgusele reguleerimine.
Möödunud aastal hukkus liikluses 11 sõidukijuhti ja viis kaassõitjat, kel polnud turvavöö nõuetekohaselt kinnitatud.