/nginx/o/2022/04/19/14493293t1h0a35.jpg)
/nginx/o/2023/03/26/15220507t1hf39e.jpg)
Mida teeb üks 10-aastane poiss, kui täiskasvanu annab talle kätte rohelise lutsukommi ja hakkab väitma, et see on valget värvi. Otse loomulikult poiss vaidleb ja seda võiduka lõpuni.
Just sellise katse pidi esimesena sooritama Viljandisse Leola majja Temufi stuudio casting’ule tulnud Andero – laupäeval otsiti osalist juulikuus Uueveski basseinide ääres esietenduvasse suvelavastusse «Suur Boy ja väike Boy», mille toob publiku ette Kaili Viidas. Viidas oli ka üks žürii liikmetest, kes noorte talentide sobivust hindasid. Kokku oli casting’ule end kirja pannud pannud 20 töökat ja mänguhimulist poissi vanuses 8–14.
Pingeline ootus
«Ma pidin luuletust lugema, aga ütlesin, et mul on laul ka olemas,» lausus Andero ja lasigi kohtunike ees hääle valla. Ta on kohalik poiss ning rääkis, et mõte casting’ule tulla sündis sellest, et ta on varem filmides osaline olnud. Ta meenutas, et kunagi aastaid tagasi tegi ta taustarollis kaasa ühes Soome filmis, samuti oli ta taustanäitleja Viljandis filmitud «Kuulsuse narrides».
«See oli päris lahe,» ütles poiss ning meenutus tõi tema huulile kavala muige. «Saime seal kulli mängida ja vahepeal ostsin ühe ajalehe. Rannas olime ka, kui koer läbi naiste hüppas. Siis ma jooksin seal mingit jäätist vist ostma.»
Seekordset žürii ees käiku pidas Andero ise päris heaks. Hästi läks tal ka hindajate meelest: pärast esimese neljast poisist koosneva seltskonna ülevaatamist tõdesid nood, et ta pääseb edasi pärastlõunasesse vooru.
Casting’ul vaatlesid ja hindasid noori peale lavastaja Kaili Viidase näitlejad Peeter Volkonski ja Silver Kaljula, kunstnik Karmo Mende ning dramatiseerija Ott Kilusk.
Samasugune žürii soosing ootas Pärnust tulnud 11-aastast Pärti. Kui too koos kahe saatusekaaslasega ukse taga oma korda ootas, oli tal oma sõnul kerge pinge sees, aga peamiselt ikkagi ootusärevus. Ta lootis, et vaatlejad on natuke kriitilised, aga siiski toredad ja vabad. «Usun, et nad on lahedad inimesed,» lausus ta.
Koos Pärdiga olid oma korra ootel esimesest poiste satsist veel Paistust tulnud Erton ja pärnakas Markus. Poisid selgitasid, et casting’ule lähevad nad ühekaupa, sest siis ei näe, mida teised teevad, ega lähe oma korra eel nii närvi ka.
Kodutöö turvatundeks
Kaili Viidas tõdes, et õigeid poisse lavastusse välja valida pole lihtne töö. Kohe esimeses ringis eristusid selgelt kaks tugevamat näitlejakandidaati, aga see ei tähendanud veel midagi. Kuigi, nagu Viidas märkis, ülejäänud viiest seltskonnast võib tulla ka nulliringe.
«Nad on närvis, aga näen juba sellest närvist läbi,» ütles lavastaja, kõneldes lastega casting’u tegemise kogemusest. Tema huvi on tunnetada ja aru saada, kuidas laps on valmis päriselt suhtlema. See luuletus, mis poistel tuli ette valmistada, oli Viidase sõnul pigem pinge maandamiseks. «Et oleks midagi ettevalmistatut. Justkui turvaelement.»
Selle turvaelemendi najal said poisid igasugu põnevaid ülesandeid, mis paaril korral isegi kohmetuma ja järele mõtlema panid. Näiteks paluti Ertonil jutustada oma näärikivide legendi nii, et ta hüppab ühelt padjalt teisele ja kujutab publikuks ette kehva kuulmisega vana naist. Samuti paluti tal tuua jutt kuuldavale nõnda, justkui see oleks kõige naljakam olukord üldse. Pärdi ülesanne oli luuletust lugeda patjadel külitades, nägu seina poole, ning oma hommikustest ja lemmiktegevustest tuli vestelda ühe žürii liikmega, nagu oleks too väga hea sõber, kes ei mäleta mitte midagi. Markusel paluti päheõpitud luuletus suitsupääsukesest ette kanda kükke tehes.
Kaks uut näitlejat
Varsti olidki esimesed poisid oma annet näidanud ja järgmised neli tegid soojendusharjutusi. Kokku 20 registreerunut oli Viljandi mõttes küll hea saak, aga Kaili Viidase sõnul ikkagi vähe. «Muidugi umbes nii ma arvasin ka, sest poisse tuleb alati vähem. On viimasel hetkel äraütlejaid – muid asju tuleb peale, näiteks mõni spordivõistlus,» tähendas ta. Tüdrukut osaliseks otsides oleks tema sõnul ilmselt tulnud 100 kandidaati.
Kui esimesed voorud olid läbi, ootas sama päeva pärastlõunal ees teine voor. Siis oli plaanis dialooge teha ning päeva lõpuks selgusid need kaks, kes välja valiti. «Kaks poissi, et oleks dublandid,» selgitas Temufi loovjuht Peep Maasik.
Laupäeva õhtuks oli selge, et need kaks poissi, kes väikese Boy osa täitma hakkavad, on Vesse Leok ja Henry Soo. See polnud aga kõik. Maasik lisas, et kuna poisid olid väga andekad, otsustati vastavalt vanusele valida välja ka sõber Henningu osatäitja. «Valisime jälle duublisse kaks poissi – Robert Oja ja Pärt Ruubeli.»
Temufi suvelavastuse «Suur Boy ja väike Boy» alusteksti autor on James Krüss, kelle kuulsamate teoste hulka kuulub ka «Timm Thaler ehk Müüdud naer». Teksti on dramatiseerinud Ott Kilusk, lavastab Kaili Viidas, kunstnikutöö teeb Karmo Mende ning helilooja on Martin Aulis. Osades on Peeter Volkonski, Luule Komissarov, Terje Pennie, Lauri Kink, Natali Väli, Silver Kaljula, Peep Maasik ja Kaili Viidas.
Suvelavastuse etendusi antakse Uueveski puhkealal 20. juulist 13. augustini ning piletid jõudsid müüki esmaspäeval. Kaili Viidase sõnul on see üks südamlikumaid lugusid lastekirjanduses ja täiesti ebaõiglaselt ei ole see niisama populaarne kui näiteks Astrid Lindgreni lood, kuigi vigurit on neis vähemalt sama suur annus ja tegelased on sama armsad.
Ott Kiluski sõnul on Väike Boy ja Suur Boy vanusevahest hoolimata mõttekaaslased, kellele meeldib aega veeta argiaskeldustest eemal, vähikuuris. Seitsme päeva jooksul kirjutavad nad nii mõnegi luuletuse, fantaseerivad maailma keelte ja sõnade tekkimisest ning räägivad teineteisele lugusid, mida on raske uskuda. «Aga nagu ütleb vaarisa, vastab tõele iga lugu, millel on mõte, kõlagu ta siis nii uskumatult kui tahes. Ole sa noor või vana, maailm on ikkagi üks paganama huvitav paik, kus nii mõndagi imestamisväärset leidub.»