Teeneka Sakala ajakirjaniku mälestuseks avati tema sünniaastapäeval näitus

Reedel avati Viljandi linnaraamatukogu teisel korrusel näitus kauaaegse Sakala ajakirjaniku Helgi Kaldma auks, keda lugejad mäletavad pühendunud ja uudishimuliku reporterina, kolleegid aga südamliku ja reisihimulise päikeselapsena.

24. märtsil oleks Helgi saanud 90-aastaseks. Kõigil, kes teda lähemalt tundsid, on temast eredad mälestused, mis sageli seostuvad krutskitega. Kui keegi teda sünnipäeva puhul õnnitles, tavatses ta õnnesoovijal ümbert kinni asida ja püüda toda üles tõsta, isegi kui tõstetav oli temast tunduvalt suurem mees. Ühel kolleegil sidus ta koosoleku ajal laua all kingapaelad omavahel kokku ja teisele sokutas kotti raske lauatelefoni, mille too alles kodus avastas. Helgi oli alati valmis aitama ja kuulama, reisima ja tantsima. Ent materiaalset poolt, mida näitusele panna, õnnestus Helgi Kaldmast leida ootamatult vähe.

«Kuidas üldse teha ajakirjanikest näitust, kui nad jäävad alati tagaplaanile?» küsis näituse koostaja, raamatukoguhoidja Marge Liivakivi-Minina ning kirjeldas seejärel, kuidas ta alustas Helgi Kaldma kirjutatud lugudest ja võttis siis ette vähesed temast kirjutatud lood. Nii kogunesid killud pisitasa tervikuks, kuid palju väärtuslikku jäi ka leidmata. Näiteks tõi Helgi Kaldma kolleeg ning pikaaegne sõber ja naaber Aime Kivistik näituse avamisel välja, et Helgi valmistas igast oma reisist põhjaliku albumi, kuid pole teada, kuhu need pärast tema surma said. «Neid peaks olema 30-40 küll,» sõnas Kivistik.