Pilvine pisarapäev ja püssiga Jakobson

Silvia Miller Foto: Kristi Markov

Õde talitas kolhoosi hobuseid, vend oli läinud sõnnikut vedama. Väiksemad – Silvia Miller, üks tema õde ja vend – olid koos emaga kodus, kui uksest astusid sisse küüditajad. Hobuste juurest toodi õde ja püssiga togides aeti koju vend, et ema koos viie lapsega veoautokastis Puka jaama sõidutada ning sealt edasi loomavagunis nagu teisigi saatusekaaslasi Siberisse saata.

Silvia Miller oli 25. märtsil 1949 kuueaastane. Tema üks õde oli 10, üks vend 13, vanem õde 27 ja koolivaheajaks koju tulnud, sõnnikut vedamas olnud vend 18. Tartu ülikoolis õppivat venda ja kahte oma elu peal olevat õde tol hommikul ei leitud, nemad jäid Eestisse. Kaheksalapselise pere emal oli vanust 49 aastat.

«Ema ei tahtnud seda päeva hiljem eriti meenutada, aga seda ta ütles, et püssiga ajas venda Jakobsoni-nimeline mees,» kõneleb Sivia Miller.

Tema isa, vabadussõjas võidelnud August Larm oli 1944. aastal arreteeritud ja 1946. aastal vangilaagris surnud. Kõiki järeltulijaid oli nimetatud rahvavaenlasteks. Vabadussõjas võitlemise eest saadud asunikutalu elumajast Rimmu ja Heimtali vahel Peetri algkooli lähedal oli saanud Johannes Varese nimelise kolhoosi väetisehoidla ning laudast kolhoosi hobusetall.