Eesti elamute energiaklass on keskmiselt E ja F-i vahel. 2033. aasta võib nõuda suuremat säästu

Sigrid Koorep
, ajakirjanik
Copy
Aastaks 2030 on võimalik eluhoonete renoveerimise mahtu kahekordistada, aga 2033. aastaks kõigi hoonete D-energiaklassi viimine tähendaks praeguse plaaniga võrreldes suurt lisaraha vajadust.
Aastaks 2030 on võimalik eluhoonete renoveerimise mahtu kahekordistada, aga 2033. aastaks kõigi hoonete D-energiaklassi viimine tähendaks praeguse plaaniga võrreldes suurt lisaraha vajadust. Foto: Margus Ansu

Nii umbes 200 000 eramajast kui ka umbes 26 000 kortermajast vajaksid Eestis kordategemist pooled, et vastata C-energiaklassile, nagu selgus juba 2020. aastal valitsuselt heakskiidu saanud rekonstrueerimise pikaajalisest strateegiast.

Kui nüüd kõne alla tulnud Euroopa roheleppe renoveerimisnõue jõustub, annab europarlamendilt poolthääled saanud direktiiv märku, et 2030. aastaks peaksid eluasemed olema E-energiaklassis ning kolme aasta pärast tõstetakse nõue D-klassi peale.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehituse asekantsleri Ivo Jaanisoo sõnul on aga tähtis märkida, et märtsi keskpaiku ei võetud europarlamendis direktiivi vastu lõppsõnastuses, vaid tegu on ühe osapoole seisukohaga, mis on varem liikmesriikide vahel kokkulepitust tunduvalt ambitsioonikam, ning lõppsõnastus selgub tõenäoliselt alles aasta teisel poolel, pärast kolmepoolsete kõneluste lõppemist. «Konkreetsetest nõuetest rääkimiseks tuleb ära oodata Euroopa Parlamendi, Euroopa Komisjoni ja Euroopa Nõukogu vaheline kompromiss,» lausus ta.

Nagu Jaanisoo ütles, näeb Euroopa rohelepe ette, et aastaks 2050 on olemasolevad hooned renoveeritud heitevabaks. Ta selgitas, et majad on Euroopa ühed suurimad energia tarbijad, Eesti majad seejuures tarbivad energiat Euroopa Liidu keskmisest kümnendiku võrra rohkem. Majade rekonstrueerimisega saadava suure energiasäästu kõrval on aga oluline seegi, et väheneb märgatavalt nende keskkonnamõju. «Euroopa Liidul on juba varem paika pandud lõppeesmärk ja see tähendab, et renoveerimislaine ootab meid ees niikuinii. Praegu tähelepanu saanud direktiivi küsimus ongi selles, millistes vahe-eesmärkides Euroopa-üleselt kokku suudetakse leppida.»

Tagasi üles