Instituut asub uurima täiskasvanud elanike uimastitarvitamist

2018. aastal tehtud uuring näitas, et veerand Eesti täiskasvanud elanikest oli tarvitanud elu jooksul mõnd narkootilist ainet, kõige sagedamini kanepit. Foto: Kristo Niglas/Pärnu Postimees

Et uurida Eesti elanike uimastitarvitamist, saadab tervise arengu instituut  5000 inimesele e-posti ja hiljem posti teel küsimustiku.

Eelmisest uuringust, mis tehti 2018. aastal, selgus näiteks, et veerand Eesti täiskasvanud elanikest on tarvitanud elu jooksul mõnda narkootilist ainet. Kõige sagedamini prooviti või tarvitati kanepit (24%), veel mainiti sagedamini stimulantide tarvitamist (6%), nagu amfetamiin, ecstasy ja kokaiin. 

Veel võis toonasest uuringust välja lugeda, et pisut alla poole küsitletutest (42%) kartis sattuda vägivalla ohvriks kellegi teise uimastitarvitamise tõttu, sagedamini tundsid seda naised. Enam kui kolmandik tundis isiklikult kedagi, kes tarvitab narkootikume ja ligi veerandile oli pakutud narkootilisi aineid proovimiseks. Kui aastate jooksul on oluliselt kasvanud nende elanike osa, kes hindavasid iga päev suitsetamise ja purjujoomisega seotud terviseriske suureks, siis kanepi proovimise ja regulaarse tarvitamisega seotud riski tervisele hinnatati toona järjest väiksemaks.

Kõige sagedamini tarvitati korraga alkoholi ja kanepit. Samas märgiti, et narkootikumide tarvitamine on seotud probleemidega. Igal neljandal esines probleeme kodus või paarisuhtes ning igal seitsmendal oli majanduslikke raskusi või probleeme sõpradega. Lisaks toodi välja probleeme politseiga (13%) ja probleeme tööl, koolis või ülikoolis (9%). Tervisemuresid oli vhem kui 2% vastanutel.

Tänavu korraldatava uuringu "Eesti täiskasvanud elanike uimastite tarvitamine" abil soovitakse saada teavet uimastitega seotud suhtumiste ja hoiakute kohta ning saada ülevaadet täiskasvanute suitsetamise, alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamise või mittetarvitamise kohta. Uuringuga kogutav teave annab täpsema aluse Eesti rahvastiku tervislike eluviiside kujundamisele, haiguste ennetamisele ja tervise arengukavade koostamisele. Küsimustik saadetakse inimestele vanuses 16–64 aastat üle Eesti.

"Kui leiate oma postkastist uuringu ankeedi, siis see ei tähenda, nagu peaksime teid tingimata uimastite tarvitajaks. Moodustasime uuringu valimi rahvastikuregistri andmete põhjal ja juhuslikkuse alusel," ütles uuringu läbiviija, tervise arengu instituudi riskikäitumise uuringute osakonna juhtaja Sigrid Vorobjov. "Kui olete sattunud nende inimeste hulka, palume teil kindlasti uuringus osaleda ja küsimustiku täita. Seda ka siis, kui te ise ei suitseta ega tarvita alkoholi või muid aineid."

Sigrid Vorobjovi sõnul on uimasti tarvitamine seotud sageli vaimse tervisega – mis tahes uimastit tarvitanutel esines sagedamini depressiooni sümptomeid. Samas võib tekkida olukord, mil probleemide leevendamiseks otsitakse abi eri uimastitest, kuid pigem tekib muresid juurde nii tervisega kui teistes valdkondades.

Küsitlusele vastanu nime ega muid isikuandmeid ei koguta ega avaldata. Uuringu tulemused avaldatakse koondandmetena ja vastanute esitatud andmed on kaitstud vastavalt andmekaitsereeglitele.

Uuringu tulemused avaldatakse 2024. aasta kevadel.