Mida toovad järgmised 145 aastat?

Carl Robert Jakobsoni mõju oma kaasaegsetele oli sedavõrd suur, et tema surmale järgnes üldrahvalik lein ning tema mälestuseks trükitud pilte hoiti paljudes peredes aukohal. Foto: Hans Väre

«TULEN 23-ndal Mulki. Mul on sulle üks asi anda,» kirjutas Viljandimaalt pärit, kuid Tallinnas elav sõber 2017. aasta jõulude eel Messengeris. Mina olin parajasti Poolas. Järgmiste jõulude ajal juhtus sama lugu: olin juba Ungaris. Ja siis jaanide ajal. Ja lihavõtete paiku. Kui ma isegi välismaal ei olnud, siis Tallinnas või Setumaal ikka, kui tema oma salapärase kingitusega siia kanti jõudis. Mis see on, keeldus ta ütlemast, kinnitas ainult, et söödav see pole ja halvaks ei lähe.

Minu oskus kohtumisest kõrvale hoida on seda märkimisväärsem, et sõber on kogenud politseinik – vaevalt et mõni paadunud kurjategijagi on suutnud teda nii kaua vältida. Aga kuu aega tagasi, vabariigi aastapäeval, sai ta mu viieaastase tagaajamise järel lõpuks kätte. Ja mina sain viimaks teada, mis kingitus mind jälitas. See oli Carl Robert Jakobsoni portree, trükitud ilmselt Jakobsoni matuste puhuks. Niiskusest natuke kahjustatud, raam kramme ja kriime täis, aga kenasti klaasitud ning ilmselt kunagi au ja hoolega hoitud.