Nädala tehnika ⟩ Tehisjutulinnul on silmapaistev mõistus ja taiplikkus

"Kosmoseodüsseiast" tuttaval HAL 9000-l ja teistel temasugustel on olnud teadvus ning oma soovid ja tahtmised, praegused tehisintellektid on ainult programmid. Foto: Mmd Creative

Ühest küljest tundub tehis­intellektist rääkimiseks praegu just õige aeg: teistest senistest juturobotitest peajagu üle olev ChatGPT on massidesse läinud ja temaga on teinekord täitsa tore vestelda. Ning tema neljas versioon, mis praegu küll maksumüüri taha peidetud, on voogedastajate materjalide järgi otsustades veel suurusjärgu võrra nutikam.

Teisest küljest ei ole praegune tehislik taip sugugi see, mida vähemalt mina olen harjunud selleks pidama. «Kosmoseodüsseiast» tuttaval HAL 9000-l ja teistel temasugustel on olnud teadvus ning oma soovid ja tahtmised, praegused tehisintellektid on ainult programmid – tõsi, erakordselt keeruka programmeerimise tulemus. Tehisintellekt sellises mõistes, nagu ta meil praegu on, pole aga sugugi uus leiutis: iga arvutimäng, mis kunagi programmeeritud, nõuab näiteks, et programm näiliselt mõtleks ise ning oleks võimeline inimmängija tehtud sammudele vastama. Pinget pakkuma. Seega võib tehisintellekti sünniaja paigutada isegi 1950-ndatesse: arvutimänge hakati looma sisuliselt kohe, kui tekkis võimalus koodi ekraanil pildina kuvada.