Kevadine oksalõikus saab varsti alata

Aivar Aotäht
, reporter
Copy
Suure lõikega kohast hakkab vohama palju vesivõsusid.
Suure lõikega kohast hakkab vohama palju vesivõsusid. Foto: Piia Kivisild

Ehkki tänavune märtsi algus meenutab pigem lumeküllast jaanuari, ei lase aiandushuviline end sellest petta.

«Arboristi ja aedniku jaoks algavad aiatööd juba siis, kui päeval on õhutemperatuur mõnusalt nullilähedane või plusskraadides,» ütles puittaimede hindaja Piia Kivisild. «Öösel võib olla miinust, aga see ei takista päeval tööd teha.»

Nagu ta rääkis, on puu koore ja tüve lähedal temperatuur kõrgem kui lumisel väljal ning mahl hakkab puus kevadel varakult voolama. See võib küll tekitada koores külmalõhesid, kui mahl ööseks külmub. Kui koor päris säsipuiduni lõhki ei ole, ei pea siiski muret tundma, sest puu saab enda parandamisega ise hakkama. Küll peab inimene olema hoolas, kui tahab õigesti oksi lõigata ja vesivõsusid vältida.

Kivisild, kes on ühtlasi Eesti arboristide ühingu esimees, rõhutas, et enne okste lõikamist tuleb endale selgeks teha, kas puu on leina- või püramiidvormis, nõrga- või tugevakasvulisel alusel. Samuti peab teadma, kas viljapuu peaks andma võimalikult palju vilju või kasvab pigem aiailuks.

«Vale lõikus kurnab puud. Samuti mõjub halvasti, kui algul vabalt kasvada lastud puul järsku latv maha lõigata. Liigne lõikus paneb vesivõsud vohama ning nõrgestab puud,» rääkis ta. «Puud tuleb kujundada pikaajalise protsessi käigus, mitte ühe aastaga ja korraga. Kui olete endale selgeks teinud puu sordi ning eesmärgi, siis peaks tema eest hoolitsema ühtviisi kogu tema eluea jooksul.»

Vanade puude noorendamisega tuleb Kivisilla sõnul alustada just kevadel. Noorendamine tähendab, et lõigatakse põhioks, tüvi või haru tagasi sobivas suunas kasvava, põhioksast peenema külgoksani.

«Noorendamine tuleb mitme aasta peale ära jagada. Järgmisel aastal võib noorendamist jätkata nii kevadel kui suvel. Sügisel pole hea puid palju lõigata, mõistlik on lasta neil talveks valmistuda,» kõneles Kivisild. «Samuti ärge lõigake puult korraga palju oksi, sest see paneb vesikasvud vohama. Tugev tagasilõikus kurnab puud pikka aega, aga võib ta ka kohe hukule määrata.»

Piia Kivisild
Piia Kivisild Foto: Marko Saarm

Õunapuud saab Kivisilla sõnul järk-järgult madalamaks lõigata, aga talle peavad «käed» alles jääma. «Sageli jäetakse põhiokstest alles pikad köndid, mis jätab puu koledaks ning vähendab lehtede kasvamise võimalust. Köndistatud puu hakkab kevadel suures hirmus kasvatama oksi, niinimetatud vesikasve, et saaks lehti, mille abil päike kinni püüda, klorofülli koguda ja ellu jääda. Liigse lõikamise tagajärjel hakkabki puu end kaitsma ning tekitab rohelist lehemassi, kindlustamaks endale viljade valmimist ja talve üleelamist.»

Kivisild märkis, et kuigi vanade puude noorendamist on õige alustada just kevadel, on hoolduslõikust, sealhulgas vesikasvude eemaldamist, soovitatav teha suvel pärast jaanipäeva augusti lõpuni. «Nii ei jõua puu sügiseks pikki vesikasve välja ajada. Teisalt on kevade eeliseks asjaolu, et siis on puu «luukere» näha ja saab oma tööst parema ülevaate, mida ja kuidas lõigata.»

Lõigates ei tohi Kivisilla sõnul jätta oksatüükaid, vaid lõigata tuleb tagasi eelneva oksa või pungani. Oksatüükad tekitavad puule mädanikku ja põhjustavad liigset vesivõsude kasvu. «Mõned viljapuud on nagu nudipuud ja peremees ei saa aru, miks tema puu kasvatab nii palju vesivõsusid.»

Kivisild lisas, et lõigates peab kindlasti arvestama ka sordile omast kuju. Püramiidja kujuga sordipuid ei ole tema sõnul võimalik kasvatada leinavormiks ja vastupidi.

Kuidas keegi kasvab?

Piia Kivisild tõi mõne näite, kuidas üks või teine puu kasvab.

• «Liivi kuldrenett» on keskmise kasvuga ja moodustab ümmarguse võra. Kardab karmi pakast.

• «Liivi taliõun» ehk «Liivi sibulõun» on noorena vilka, vananedes aga aeglase kasvuga. Hakkab hilja kandma, täiskandeikka jõuab alles 15–20 aastaga. Lõikamise vajaduse suhtes ei ole asjatundjatel üksmeelt. Kivisilla tähelepaneku järgi kasvatab puu sagedase lõikuse korral palju vesivõsusid, maitsvad ja suured viljad saadakse hõreda võraga puudelt.

• «Valge klaarõun» kasvab noorena jõudsasti, on suhteliselt nõrgalt hargnev ja vajab regulaarset kärpimist, et sundida oksi hargnema. Kärpimata puud hakkavad varakult kandma, aga nende saagikus langeb kiiresti, sest võra sisemuses õunu ei ole.

• «Talvenauding» on mõõduka kasvutugevuse ja laia ümmarguse võraga. Oksad suunduvad pigem üles- kui allapoole.

Tagasi üles