/nginx/o/2016/01/29/4949081t1h38d9.jpg)
/nginx/o/2023/03/10/15191253t1h709a.jpg)
Jürgen Ligile on võistlemine ja võitmine vaat et rutiin. Vana spordimehena seab ta tihti sammud jooksurajale, ronib ratta selga või sumatab vette, et pärast mõningat pingutust taas medal kaela saada. Tõsi küll, viimasel ajal veteranide klassis, mitte üldarvestuses, aga silmad teeb ta ette paljudele noortele.
Ka pühapäeva hilisõhtul 5798 häälega kaitstud esikoht polnud Eesti meistri tiitel, vaid kõigest ringkondlik karikas. Ent koos oma klubi, Reformierakonnaga, jõudis Ligi kõrgemale pjedestaaliastmele ka Eesti meistrivõistlustel ning see on ilmselt isegi tähtsam kui isiklik tulemus.
On päris palju neid, kes Ligi ei salli. Ma ei räägi siinkohal tema põlisest vimmamehest Jaak Madisonist, kellega ta juba kolmandat valimistsüklit tõe ja õiguse üle vägikaigast veab, vaid ka nii mõnestki liberaalsete vaadega kodanikust, kellel endiselt meeles Ligi krõbedad sõnad konkurentide kohta. «Sisserändaja poeg roosast erakonnast» viis temalt ju omal ajal ministriportfelligi. Ent väga paljud ei pea Jürgen Ligi mitte ebaviisakaks, vaid otsekoheseks.
Jürgen Ligi vastaseid ei ole kokku loetud. Pooldajaid aga küll. Neid on tal Viljandi- ja Järvamaal vähemalt 5798.