Puust ja punaseks ⟩ Karoliina Ainge: kuidas Maire Eleonora e-hääle kätte saab ja kuidas seda kontrollitakse

Karoliina Ainge Foto: Erakogu

INTERNETI teel hääletamine on üks mitmest viisist, kuidas Eestis saab oma demokraatlikku kodanikukohust täita. Pole vahet, kas eelvalimistel või valimispäeval, internetis või jaoskonnas, sinise või musta pastakaga – turvalisus, ühetaolisus ja salajasus on kõigil juhtudel garanteeritud. Teadlik kodanik tahab aga muidugi alati veenduda, et see tõesti ka nii on – eriti näiteks e-hääletamise puhul, kus protseduurika on raskemini hoomatav. Seega tasub taas otsa vaadata valimiste ausust tagavatele meetmetele.

E-valimisi tuleb vaadelda süsteemselt ja läbi riskihalduse prisma. Riskid ümbritsevad meid kõikjal. On oht, et meile võib auto otsa sõita – selle võimaluse vähendamiseks ületame teed ainult ettenähtud kohas. Kui noaga vorsti lõikame, oleme eriti hoolsad, et vältida sõrme lõikamise võimalust. Kui tahame olla täiesti kindlad, et sõrmed terveks jäävad, paneme teraskindad kätte.

Nii valimiste korraldajad kui tavakodanikud teavad, et on risk, et valija arvutis on viirus, et Venemaa korraldab küberrünnaku või – argumentatsiooni huvides – et võimuerakond tahab valimisi võltsida. Selliseid riske on palju. Samamoodi on ohud pabervalimistel: et valijat on kuidagi survestatud, et jaoskonnas lastakse kasti kardina tagant ulatatud pakk võltsitud hääli nagu Venemaal või ei kokkulugejad on ära ostetud. Ka neid ohte on omajagu.