Hans Väre: kas me peaksime EKRE valimisvarguse väidetele tähelepanu pöörama?

Sakala peatoimetaja Hans Väre  Foto: Elmo Riig

37 minutit pärast südaööd vajutasin Sakala veebiportaalis nupule «Salvesta avaldamisega» ning saatsin lugejate ette artikli, milles EKRE enim hääli kogunud kandidaat, Järva- ja Viljandimaa piirkonna esinumber Jaak Madison süüdistab Reformierakonda e-häälte abil valimiste varastamises. Samal ajal olin üsna kindel, et sel süüdistusel pole alust. Veidi varem oli jõudnud samasuguse avaldusega esineda EKRE esimees Martin Helme ning seda uudist levitasid kõik suuremad Eesti veebiväljaanded, mille ajakirjanikud ilmselt samuti teadsid, et Helme räägitu ei vasta tõele.

Ameerika Ühendriikides on põhimõtteliselt sama asja eest, mida mina koos kolleegidega tegin, ehk teadvalt valimiste varastamise kohta valeinfo levitamise pärast pooleli kohtuasi ühe sealse suurima televõrgu Fox News vastu. Selles nõutakse Donald Trumpi toetavalt kanalilt 1,6 miljardit dollarit kahjutasu. Eesti ja Foxi ajakirjanike paralleel jääb muidugi üsna lühikeseks, aga tuleme selle juurde natuke hiljem. Praegu kerime korraks aja tagasi 2020. aasta sügisesse ja meenutame, mis teisel pool suurt lompi juhtus.

Esiteks hakkasid president Donald Trump ja tema toetajad juba enne Joe Bideni võitu pinnast ette valmistama, nagu kavatseksid demokraadid valimistulemusi võltsida. Pärast seda, kui Trump oli Valgest Majast päriselt välja hääletatud, läks aga lahti selline valede kaskaad, et Niagara juga tundus selle kõrval nirena. Paljud valeväited olid lihtsalt kontrollitavad ja ümber lükatavad, kuid et USA-s on meedia demokraatide ja vabariiklaste vahel tugevalt polariseerunud, uhati Trumpi toetajatele kõrvade vahele suures koguses vandenõuteooriaid, ilma et sinna sekka väga tõde oleks tilgutatud. Trump ise õhutas kõike seda takka ja mäletatavasti kulmineerus kogu valimispettuse kampaania 2021. aasta 6. jaanuaril trumpistide tormijooksuga Kapitooliumile, nii-öelda USA Toompeale.