Priit Põllumäe: parempoolne rohepööre on Eesti võimalus

Priit Põllumäe (Parempoolsed) Foto: Elmo Riig

ROHELEPE JA -PÖÖRE on viimase aja üks mahukamaid ja põhimõttelisemaid algatusi, mis on Euroopa Liidust meile tulnud. Suur osa roheleppega seonduvast on tulemas meile Brüsselist kohustuslikuks täitmiseks. Need saadud kohustused ja eesmärgid – ennekõike seotud süsinikuga – on seniste poliitiliste jõudude ja riigiteenistujate töö tulemus. Või tulemusetus.

Paljude maamajanduse valdkonna inimeste jaoks hakkab aga silmus koomale tõmbuma ning see annab võimaluse populistlikult siunata ja anda katteta lubadust rohepöördest loobuda. Tegelikult tuleb rohepöördes näha võimalusi ja neid oskuslikult kasutada. Et säiliksid meie omanäolised maapiirkonnad, areneks maaelu ning suureneksid töökohad põllu-, metsa- ja muus maamajanduses.

Mitte kellelegi ei ole uudiseks, et meie planeedi ressursid on piiratud ning inimkonna kasv ja sellega suurenev tarbimine kulutavad neid ressursse üha kiiremini. Parempoolne rohepööre on ehk Eesti võimalus näidata, et ressursse ei pea kasutama kiiremini, vaid targemalt. Mitte rohkem, vaid läbimõeldumalt. Sest tegelikult on selle Euroopa Liidu rohelise kokkuleppe keskmeks olnud algusest peale idee, et tegemist on uue majanduskasvu strateegiaga. Levitatav vasakpopulistlik narratiiv rohepöördest aga räägib, justkui kõik läheks paremaks, kui me võimalikult vähe teeme. Vastupidi: just targemalt ja läbimõeldumalt tegutsedes suudame luua uut kasvu Eesti majandusse. Kahjuks ollakse primaarsektori ehk põllumajanduse ja metsanduse seisukohast aga rohepööret vasakule keeramas.