/nginx/o/2016/01/29/4949081t1h38d9.jpg)
/nginx/o/2008/11/14/93790t1h4917.jpg)
Ehkki peaaegu kõik Viljandimaa elanikud peavad suitsuandurit tarvilikuks, on see muretsetud vaid pooltesse majapidamistesse.
Viljandimaa inimesed ei kipu andurit soetama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lõuna-Eesti päästekeskuse avalike suhete büroo juhataja Evelin Uibokand rääkis, et päästeameti tellimusel korraldas uuringufirma Emor mullu elanike tuleohutusteadlikkuse uuringu.
Tulemused näitavad, et ehkki Viljandimaa elanike teadlikkus on ülejäänud eestlaste omast veidi parem, lähevad nende tõekspidamised tegudest sageli lahku.
Ilmekaimalt tõestab seda suitsuanduritega seonduv. Kui 96 protsenti küsitletud viljandimaalastest pidas andurit vajalikuks ja neist 67 protsenti isegi väga vajalikuks, siis olemas oli see vaid pooltel leibkondadel.
«Tõenäoliselt on tegemist hoiakute küsimusega: inimene peab suitsuanduri olemasolu küll tähtsaks, kuid ei arva, et tuleõnnetus võiks juhtuda tema kodus,» rääkis Uibokand. «Näiteks mõeldakse, et kuna lahtise tule koldeid pole, ei ole mõtet ka suitsuandurit paigaldada.»
Tervelt 59 protsenti Viljandimaa inimestest ei pidanud tõenäoliseks, et põleng puhkeks nende elupaigas. Naabrite juurest algavat tulekahju osati samas rohkem karta.
Uibokand nentis, et inimesed ei teadvusta ümbritsevaid riske piisavalt ega adu, et tulekahju ei puhke enamasti iseenesest. «Selle taga on ikka kas millegi tegemata jätmine või kellegi vale tegutsemine,» hoiatas ta.