NOSTALGIA ⟩ "Enamjagu lippudest olid täitsa uued ning õigetest wärwidest" ehk Kuidas kajastas Sakala vabariigi aastapäeva 100 aastat tagasi

1923. aasta 26. veebruaril ilmunud Sakala kajastas lisaks muudele sündmustele muidugi ka viis aastat vanaks saanud Eesti vabariigi (või wabariigi) sünnipäevapidustusi. Foto: Triin Loide

Sada aastat tagasi tähistas Eesti oma viiendat sünnipäeva, täna juba saja viiendat. Täpselt 24. veebruaril sajand tagasi Sakalat ei ilmunud, küll aga ilmus see 26. veebruaril. Lisaks kohalikele, riiklikele ja ka välisuudistele anti selles sada aastat tagasi ilmunud numbris ülevaade tähtsa pidupäeva tähistamisest nii pealinnas kui ka Viljandi linnas.

Nagu allolevast tekstist näha, siis väga palju see aeg praegusest ju ei erinenudki – ilm oli külm, meeleolu pidulik, olukord Euroopas ärevavõitu ning Viljandis korjati raha vabadussõjas langenutele samba rajamiseks.

Vanu Sakalaid ja teisi Eesti väljaandeid saavad huvilised lugeda Digari arhiivist.

Eesti iseseiswuse 5. aastapäewa pühitsemine Tallinnas

Iseseiswuse 5. aastapäewa puhul oli paraad Wabadusplatsil, kuhu rahwast murruna kokku oli tulnud. Kord paraadil oli eeskujulik. Esimest korda läks aastapäewa pühitsemine ilma ühegi wahejuhtumiseta mööda. Isegi kommunistid ei seganud wahele.

Kell ¾ 11 kogusid kõik sõjawäe osad Wabaduseplatsile, peale sõjawäe weel tuletõrjujad ja seltskondlikud organisatsioonid. Õhus keerlesid 8 aeroplani. Keskkohale kogusid walitsuse ja Riigikogu liikmed, diplomaatiliste saatkondade esitajad ja teised kutsutud külalised. Ameerika Ühisriikide saadik oli eriliselt pidustustele sõitnud. Peetri ausamba alus oli pidupäewaks täiesti ära koristatud. Paraadi komandeeris kindral Unt. Paraadi wõttis wastu sõjaminister kindral Soots. Terwitas kõige pealt riigiwanem Kukk. Ta tuletas meele langenud wabadussõja kangelasi ja tähendas, et meie 6-at iseseiswuse aastat rahutuse tähe all algame, kuid loota wõib, et Euroopa rahulikuks jääb ja uute sõdade wapustusi karta ei ole.

Paraadist wõtsid osa kõike liiki sõjawäe osad, ka piiriwalwe wäeosad uutes mundrites, 2 suurt ja 1 wäike tank.

Peale paraadi liikus seltskondliste organisatsioonide rongikäik Toompeale, kus ta peatas Riigikogu ja riigiwanema hoonete ees. Riigiwanem pidas neile pikema kõne, kus ta weel meie iseseiswuse aastapäewa tähtsusest ja tulewikulootustest kõneles. Toompealt liikus rongikäik raekoja platsile, kus linnapea Uesson terwituskõnega esines. Linnapea Uesson tähendas, et ta loodab. et Tallinnas warsti wääriline wabadussõjas langenute mälestussammas üles kerkib.

Tallinna keskkoolide wanemate klasside pidulik aktus oli "Estonia" kontsertsaalis. Aktuse awas riigiwanem Kukk. Aktusel loeti ette kõikide wadadussõjas langenud õpilaste nimed. Orkester mängis leinamarssi. Keskmiste klasside õpilaste aktus oli "Estoonia" teaatrisaalis, mille haridusminister Weidermann awas. Alamad klassid kogusid kokku Draamateaatri saali.

Kella 4-7 p.l oli wastuwõtmine riigiwanema juures. Terwitamas käisid kõikide wälisriikide esitajad. parlamendi ja walitsusliikmed.

Õhtul oli "Estoonias" ooperi "Aida" pidulik ettekanne. Auwõerastena olid kutsutud inwaliidide, wabadusristide kawaleeride ja demobiliseeritud sõdurite esitajad. Riigiwanema ilmumisel ühes Ameerika saadikuga, tõusis rahwas püsti ning orkester mängis riigihümni.

Teistes linnades olid igal pool sõjawägede paraadid, rongikäigud ja muud pidustused. Üle Eesti pühitseti iseseiswuse 5. astapäewa suure waimustuse ja pidulikkusega.

Iseseiswuse aastapäewa pühitsemine Wiljandis

Juba wara hommikul oli kaugelt suurem osa majadest lipuehtes. Enamjagu lippudest olid täitsa uued ning õigetest wärwidest. Ei puudunud ka määrdinud lipud ning hulk maju oli täitsa ilma lippudeta.

Aastapäewa pühitsemine algas peale Jumalateenistusega kirikus, millest ka sõjawägi osa wõttis. Kella ½ 12 ajal kogusid kõik sõjawäe osad, tuletõrjujad ja kütirühm kolme muusikakoori saatel turuplatsile, kus kell 12 paraad algas, mida garn. ül. wastu wõttis. Terwituskõnesid pidasid peale sõjawäelaste weel linnapea ja maakonnawalitsuse esimees. Selle järele liikusid sõjawäe osad muusika saatel paraadikorras surnuaeda langenud sõdurite haudadele, kus langenud kangelaste haudadele elawatest lilledest pärg pandi.

Waatamata külma ilma peale wõttis rongikäigust hulk inimest osa. Paraadi ajal ja rongikäikudel liikusid ringi kooliõpilased korwikestega, kes langenud sõjawäelaste mälestussamba heaks annetusi korjasid. Külm takistas tugewasti nende tegewust ning mõjus ka annetuste peale, sest ei taha ju keegi külmaga rahakotti otsima hakata, muidu kui pead temale korjanduse tähtsuse enne selgeks tegema.

Üldse on karbikorjandusest 25 931 marka 60 penni sisse tulnud.

Õhtul olid pidustused kõikides kohalikkudes seltsimajades, millest ka wõrdlemisi elawalt osa wõeti. Kõige elawam oli muidugi keskkoolide pidu Haridusseltsi saalis, kuid isegi Koidu saali oli hulk rahwast kogunud. Igalpool walitses pidulik meeleolu.