GALERII ⟩ Viljandi tähistas vabariigi aastapäeva rongkäiguga õrnas lumesajus ja suure rahvamassiga

Vabariigi aastapäeva rongkäik Viljandis algas kohtumaja eest nagu alati ning lõppes Johan Laidoneri monumendi juures. Foto: Marko Saarm

Viljandis algasid Eesti Vabariigi 105. sünnipäeva pidustused reede hommikul kell 10 tänujumalateenistusega Jaani kirikus ning kell 11.15 loeti kohtumaja ees ette iseseisvusmanifest. Sealt mindi ühises rongkäigus Johan Laidoneri monumendi juurde, misjärel said soovijad osaleda lauluväljakul peetud perepäeval.

Sagimine algas Viljandi kohtumaja ees juba tükk aega enne kella 11. Huvilistele jagati lippe, sätiti mütse ilusamini pähe ja külma kaitseks keepe ümber õlgade. Naiskodukaitsjad lugesid kodutütreid üle ja seadsid nad pikkuse järgi rivvi. Linnakodanikke kogunes teeservadesse ning üksteisele sooviti head vabariigi aastapäeva.

"Tütred-kotkad! Tütred-kotkad!" hakati üsna pea hõikuma ning nobedasti seadsid ennast kohtumaja ette ritta kõik rivistuses ja rongkäigus osalejad, teiste seas ka koolide esindused. Viimased mütsid pandi otseks ning viimased õpetussõnad anti kiviks kotti kaasa: kui eesmarssija jalgu näed, siis käi temaga ühte jalga, aga kui ei näe, siis vasak jalg lööb trummiga ühes taktis!

Manifesti kõigile Eestimaa rahvastele loeb traditsiooniliselt ette Viljandi linnapea kohtumaja trepil iga aasta 24. veebruari hommikul. Kell 11.15 pärast ühiselt hümni laulmist võttiski linnapea Madis Timpson sõna, avaldades kõigepealt rõõmu kohaletulnute arvukuse üle, ja asus manifesti lugema.

Seejärel liikus rongkäik puhkpilliorkestri muusika saatel Johan Laidoneri ratsamonumendi juurde, kuhu asetati pärjad. Meelelahutust pakkus laululaval peetav perepäev, kus sai tutvuda jõustruktuuride väljanäituse ja masinatega, tegutseda Viljandi linnaraamatukogu ja Viljandi Perepesa töötubades, aga õppida ka sepisnaela valmistama. Sõnavõtuga pöördusid rahva poole Viljandi linnapea Madis Timpson ja linnavolikogu esimees Helmen Kütt. Pärast seda lasid muusikal kõlada puhkpilliorkester Tamme ja ansambel Ahoi.

Avatud oli ka pidupäevalaat, kus pakuti müügiks käsitööd, mänguasju, toidupoolist ja muud kaupa. Pirukate, saiakeste, kookide, küpsiste ja leiva kõrval oli vapramatel külmatrotsijatel võimalus osta ka käsitööjäätist. Töötubade juures sai süüa traditsioonilist sõdurisuppi ja kringlit.

Ümbruskonnas tehti lõbusõite hobukaarikul ning keskpäeval oodati spordisõpru aastapäeva matkale Viljandi järve äärde, kus huvilised said kaasa lüüa terviserajal kõndides või suusatades, samuti uisutades järvel. Viljandi lossimägedes Filosoofide alleel oli üles seatud Peep Tobrelutsu heliinstallatsioon "Helisev mets".

Linnapea Madis Timpson tõdes lauluväljakul, et ta isiklikult ei mäleta nii suurt rahva huvi vabariigi aastapäeva tähistamise vastu ja nii arvukat külastajate hulka – laululava ja selle ümbrus olid rahvast täis, paljud pered kelgutasid nõlvadel koos lastega. "Mul on tegelikult süda rahul – see näitab, et ei ole inimestel vabariigist ega vabadusest ükstaskõik," rääkis linnapea rahulolevalt. "Ma olen viies kord linnapeana sellel üritusel ning tõepoolest ei mäleta, et oleks varem nii palju inimesi kokku tulnud. Ja väga palju on lapsi! Oma osa mängib selles kindlasti ilus talvine ilm, mis inimesi välja meelitab, aga kindlasti on praegused olud maailmas need, mis inimesi on mõtlema ning seda pidupäeva kõrgemalt hindama pannud."

Linnapea nentis, et möödunud, kahe manifesti ettelugemise vahele jäänud aasta on temal ja linnavalitsusel läinud väga töiselt ja kiirelt. "Üks järjekordne kohanemisaasta," tõdes ta. "Kui eelnevad aastad olid koroona-aastad, siis nüüd saime rinda pista sõja, energiakriisi, inflatsiooniga ja, mis seal salata, linnaeelarvetki on olnud selle tõttu väga keeruline kokku panna."

Kuna tundub, et üks kriis järgneb teisele, siis Madis Timpson sõnas, et vahepeal kipub tõepoolest ka väsimus peale tulema ning selle tunnistamist ei maksa häbeneda. "Seda ma ka oma kõnes, mida ma varsti Ugala teatri kontserdil ja linnapreemiate üleandmisel pidama hakkan, ütlen, et me peame leidma rohkem aega iseendale. Me peame aitama teisi, aga me ei tohi iseennast ära unustada ega unarusse jätta. Me peame võtma aega iseendale, sest me ei saa ega tohi ära väsida ning tuleb vastu pidada."

Linnapea meenutas, et aasta tagasi sai ta öösel toimunust teada hommikul, kui üles ärkas, nagu teisedki, ning mõtlemist oli esialgu väga palju. "Mõtted muudkui keerlesid selle kõige ümber, aga selleks ajaks, kui jõudsin eelmise aasta manifesti lugema, olin vähemalt enda jaoks asja selgeks mõelnud – mina ei karda. Tulgu mis tuleb ja mina ei karda. Seda diktaatorid ja agressorriigid soovivadki – et inimesed oleksid hirmul. Me ei tea muidugi, mis tulevik toob, aga minu soovitus on kõigile, et ärge kartke, ületame hirmu ja peame koos vastu," rõhutas linnapea.

Viljandi linnavolikogu esimees Helmen Kütt sõnas oma perepäeval peetud kõnes, et kodust algab kodumaa ja lapsest algab rahvas. "See mõte võikski jääda, et me oskaks hoida oma riiki, et me oskaks hoida oma vabadust," rääkis ta. "Meil täna langeb õrna lund, aga on riik, kus langevad pommid. Meie panime kolmapäeval lasteaiale nurgakivi, aga on riik, kus hävitatakse lasteaedu, koole ja kodusid. Agressor on sisse tunginud, et hävitada vabadus. Hoiame oma riiki ja hoiame oma vabadust! Oleme hoolivad, märkame ja toetame!"