Jürgen Ligi: valimiste põhiküsimus on, kas meie demokraatia on ka edaspidi läänelik või Kremli juhitud

Jürgen Ligi, riigikogu liige (Reformierakond) Foto: Dmitri Kotjuh

EI OLE vahet, mida EKRE oma koostöö kohta Kremli ja Prigožini bandega ütleb. Ajakirjas Politico kirjeldati suundumusi, tegevusmustreid ja seoseid, millega Kreml Euroopas, sealhulgas Eestis sünkroonis EKRE-ga läänevastaseid meeleolusid on kütnud.

Eitamine ega kohtuähvardused loomulikult ei töötanud, sest ka algdokumendid on nüüd avalikuks saanud. Ent Kremli sõnumite kokkulangevused EKRE-ga on selletagi varjamatud ning Helmede, Jaak Madisoni, Kalle Grünthali, Varro Vooglaiu ja teiste artiklid, stenogrammid ja lindistused on tõenditena kergesti leitavad. Samuti on Politico järeldused sarnased Euroopa hiljutise ajakirjandusuuringu omadega, kus kerkis esile taas Madisoni, Helme ja Grünthali roll.

Mitte kas, vaid miks kumbki pool seda teeb, on huvitav küsimus. Vähe on tõdemisest, et mõlemad lihtsalt vihkavad Eesti valitsust ja neile on kasulik külvata umbusku Eesti ühiskonda.

ESIMENE suur vastus on muidugi liitlassuhete murendamine. Ukraina sõjapaguluse, rahvusvahelise hinnatõusude ja majanduslanguse süü omistamine Eestile ja teistele Euroopa valitsustele teenib samuti taotlust Ukraina abistamist kui liiga koormavat lõpetada ning Venemaaga tema tingimustel kokku leppida. Ent tegemist ei ole episoodiga, mis puudutaks ainult Eesti valimisi või Ukraina sõda. Kremli edusammudest annavad tunnistustust ka ajakirjanduses ilmunud lindistus Mart Helme koostöösidemete loomisest Eesti kremlimeelsetega, fotod Grünthali flirdist Notšnoi Dozoriga, Helme kõned Venemaa ja Putini suurusest. Aga meetodite spekter katab ka vaktsiinivastatust ning usu, ebausu, vandenõuteooriate või igasuguste alternatiivsete tõdede kasutamist poliitpropaganda eesmärgil.