Triinu Tints: lein on pikk ja katsumusterohke teekond

Triinu Tints Foto: Elmo Riig

KUIGI SURM on osa elust, võib see paljudele inimestele olla hirmutav, seda enam, kui sureb laps – see on ju vastuolus elu loomuliku käiguga. Lapse surm on vanematele äärmiselt traumeeriv kogemus, mille mõju on pikaajaline ja ennustamatu. On oluline mõista, et kui sureb laps, ei ole isa lein väiksem ema omast, samuti ei ole leina suurus võrdeline lapse vanusega, mis tähendab, et ka raseduse katkemine võib vanematele laastavalt mõjuda.

Kuigi emotsioonid on universaalsed, on kõik inimesed unikaalsed ja tähtis on teadvustada, et see, mis toetab ühte, ei pruugi aidata teist. Lapse kaotanud, leinas vanema kõrval olla on keeruline, sest ei pruugi teada, mida öelda või teha. Samas on teiste toetus kriisiolukorras väga vajalik. Paavo Piik on oma näidendis «Üle oma varju» öelnud: «Lihtne vajadus inimliku sideme järele kaalub teatud hetkedel üles kõik muu, ka loogika ja loodusseadused». Sellest nähtub, et kõige tähtsam on olla kohal, olla olemas – pereliikme, sõbra, kolleegi või tööandja rollis.