Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2017/06/08/6761849t1h1e5f.jpg)
/nginx/o/2012/03/12/1009016t1hc1e5.jpg)
1930. aastatel tegi Viljandi kriminaalkroonikas ilma Topka Hugo hüüdnime kandnud mees: selle pasatskiga käisid tihedalt kaasas joomingud, löömingud ja kahtlaste elukommetega naised.
Hoolimata ajast ja riigikorrast, on alati leidunud tegelasi, kes ei suuda elada ühiskonnas kehtestatud reeglite järgi ning satuvad seetõttu pidevalt korravalvuritega pahuksisse.
1930. aastate kuulsaim antikangelane oli Viljandis vaieldamatult Hugo Prokmani nimeline mees, keda rahvas kutsus Topka Hugoks. Et tema kaasaegseid enam elus ei ole, tuleb piirduda infoga, mida avaldati tollastes lehtedes, ja see on vägagi värvikas.
1899. aasta 20. jaanuaril Järvamaal Ambla vallas sündinud Hugot võib nimetada meediastaariks, sest iga tema skandaal leidis kohe tee leheveergudele — umbes samamoodi nagu praegu kõik, mis puudutab Liis Haavelit või Anna-Maria Galojani.
Vahe on ainult selles, et tema kuritegelik tähelend kulges märksa madalamalt. Toonases meedias oli piltidel kõrvalisem roll, seepärast pole temast kahjuks võtta illustreerimiseks ühtegi fotot, aga ka ajaleheartiklid annavad löömamehest päris hea ülevaate. Et kõik Topka Hugoga seonduv ei mahu siia kuidagi ära —vahetevahel kirjutati temast tihedamalt kui kord kuus —, valisime väljavõtted ajavahemikust 1935—1940.
Kurikuulus Liiwa tänav
1935. aasta suvel asus Topka Hugo elama Liiwa tänav 11 majja, mida tunti sealse elaniku järgi Margarete lossina. Pärast Margarete surma sinna kolinud Hugo aga ei lasknud tol uulitsal unustuse hõlma vajuda. Eriti tihe aeg oli meie loo peategelasel sama aasta august.
1935. aasta 5. augusti «Sakala» kirjutab, kuidas äsja 90-päevasest arestist vabanenud Hugo oli läinud purjuspäi oma Liiwa tänava majja ja hakanud lärmama. «Kui kõrwalkorteri elanik Wello Roosna läks naabrit rahustama, tikkus see käsitsi Roosnale kallale, sõimas ja ähwardas ja kui Roosna taganes oma tuppa ja sulges toaukse, lõhkus ust ja mürgeldas, et kogu maja wärises,» kirjeldas ajaleht.
Wello Roosna laskis Topka Hugo kohta teha protokolli ja mees jäi ootama uut karistust.
Kõigest kaks nädalat hiljem kaebas Viljandi vallas Kalami talus elav Arnold Lüüs, et Hugo Prokman koos kaaslaste Anette Woltenbergi ja Wello Roosnaga (seesama, kes ennist Hugo peale kaebuse esitas!) tungis talle Liiwa tänaval kallale.
Neli päeva hiljem teatab leht, et Loodi vallas Raudsepa talus elav Feodor Sudajew on esitanud järgmise kaebuse: kui tema ööbis Liiwa tänaval Topka Hugo juures, varastatud tal magamise ajal jalas olevate pükste taskust 11 krooni.
Kuldkell läks kaduma
Kui mõne kuu vältel lehtedes Hugo kohta midagi ei avaldatud, võis olla üpris kindel, et mees istus sel ajal kinnimajas.
Et kõike niikuinii kajastada ei jõua, hüppame ajas edasi ja sirvime lehti aastast 1937. Septembri algul annab napp uudis teada, et seekord on Hugo olnud sootuks kannataja rollis — keegi Lehman sorkas teda kaks korda pussiga, kuid vigastused on kerged.
Detsembris on aga asjad vanaviisi ning Hugo rammu pidi kannatama taas naaber ja vana löömakaaslane Wello Roosna: kraakleja oli tunginud tema elukohta, olles rebinud eest luugid ja purustanud ka aknaruute.
1938. aasta veebruaris proovis Hugo korra taas ohvri rolli. Loeme, et ta süüdistas restoraniteenija Marta Palmeost, nagu oleks too pannud eelmisel kevadel pärast laadapäeva peetud pummelungi ajal pihta tema toreda kuldkella.
Mõni kuu hiljem olevat üks tema tuttav näinud restoranitöötaja käes samasugust kella. Kui kohtus Hugole Marta Palmeoselt äravõetud uuri näidati, ei suutnud ta täie kindlusega väita, et see just tema oma on. Pealegi olid kellale graveeritud teised nimetähed. Nii jäi restoranitöötaja õigeks ning napsimehe kella saatus teadmata.
1938. aasta novembris oli Topka Hugo jälle kohtus, seekord pussitamise süüdistusega. Lugu polnud kaugeltki lihtne. Nimelt oli kannatanu, sadulsepp Andres Kukk läinud koos kaaslasega kurikuulsasse Liiwa tänava majja Anette Woltenbergi juurde laupäeva õhtut lõbusaks tegema.
«Anettega koos joodud ära mitu liitrit wiina, kui kohale tulnud ka Anette meessõber Hugo Prokman. Wiimasele ei meeldinud Andres Kuke kaaslase käitumine Anettega ja ta kukkunud Anettet peksma. Andres Kukk omakorda läks sõbrale appi ja wirutas «Topka Hugole» pudeliga pähe. Tulemuseks oli üldine «mahtra», mis lõppes siiski alul ilma weristamata,» loeme «Sakala» värvikast kirjeldusest.
Toodi veel liiter viina, kuid seegi ei suutnud kaklejaid lepitada. Varsti tükkis Andres Kukk jälle Hugole kallale, misjärel too võttis taskust noa ja suskas selle kaks korda vastasele kehasse. Üks hoop purustas roide ja tungis kopsuni, teine tabas kaenlaauku.
Hiljem kinnitas Hugo ülekuulamisel, et oli löönud enesekaitseks ja armukadedusest. Andres Kukk ütles, et ei mäleta juhtunust midagi, sest oli nii purjus. Pärast ülekuulamist vabastati Hugo kuni kohtuotsuseni.
Detsembris peetud kohtuistungil tuli selle kummalise juhtumi kohta ilmsiks uusi üksikasju. Nimelt olevat koju jõudnud Topka Hugo avastanud Kuke puhkamast Anette Woltenbergi kõrvalt voodist. Et Hugo pidas Anettet «oma naisterahwaks», ei meeldinud nähtu talle sugugi.
Kahe mehe vahel oli arvatavalt varemgi olnud mingi konflikt, sest peremees tõmmanud rivaali voodist jalgupidi välja ja käratanud: «Hugo ei wõi seda kannatada, kui tal weri woolama lüüakse. Selle eest peab lööja rängasti tasuma!» Karistuseks määrati Hugole ühe kuu pikkune vangistus.
Et kohtualune oli tegus mees, aeti sama korraga joonde veel paar süüdistust. Johannes Mühlberg oli koos kahe vennaga viibinud külalisena sellesama Anette Woltenbergi korteris ja andnud Hugole kuus krooni, mille eest too lubanud tuua viina ja sakusmenti ning veel ühe noore naise seltsiliseks.
Raha käes, oli Hugo saanud vihaseks ning ajanud noormehe ja ta vennad pussiga ähvardades majast välja. Ka selle eest määrati talle kuu vangistust. Lisaks mõisteti Hugolt sama kohtuskäiguga ühe naisterahva kasuks välja 8 krooni alimente kuus.
Ja siis tuli okupatsioon
Pärast kinniistumist jõudis Topka Hugo leheveergudele 1939. aasta juunis, mil oli koos sõpradega heast peast peksnud restoranis Kommerts nelja meest. Novembris lõi rusikakangelane jalaga maha Liiwa tänaval elava Maatena-nimelise naisterahva korteriukse ja tungis jõuga sisse.
Pärast viimast vägitegu otsustas Hugo Prokman millegipärast nime muuta ning temast sai kirjade järgi Hugo Pallaste. Paraku tegutses ka uue nime taga edasi vana Topka Hugo. 1940. aasta veebruaris tungis ta restoranis Kodumaa kallale talumees Jaan Lillemäele ja lõi tollele mingi kõva esemega nii kõvasti näkku, et ohvri ninaluu sai raskelt vigastada.
Aprillis jõudis löömamees selle juhtumi pärast kohtu ette ja väitis seal, et oli läinud Jaan Lillemäe käest saamata jäänud töötasu küsima ja too löönud teda esimesena. Kohus ei uskunud seda ning mõistis Topka Hugole 90 päeva vangistust.
Pärast seda kohtuotsust me legendaarset pätti leheveergudel enam ei kohta, sest kahe ja poole kuu pärast korraldati Eestis riigipööre. Sõjaaegsel ajakirjandusel olid juba teised huvid ja seda sorti krimikroonika enam lehte ei jõudnud.
Okupatsioonimuuseumi teada arreteeriti Hugo Pallaste Viljandis ning viidi Sverdlovski oblasti Sosva vangilaagrisse. Tema surmaaja kohta andmeid pole.