Juht tahab katkise klaasi eest kahjutasu

Kahe mehe kahel tööautol tekkis esiklaasi mõra, lisaks sai viga nende kolmandagi auto klaas. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Remonditaval Tartu teel mitu korda kividega autoaknasse saanud mees küsis ehitusfirmalt kaks korda kahjutasu, kuid vähemalt esimesel juhul andis firma advokaadi vahendusel eitava vastuse.

Võimalik, et mõlema juhtumi eest 289 eurot klaasivahetuse raha küsinud kannatanu ei pea vähemalt kõiki kulusid siiski oma taskust kinni maksma, sest talle on lubanud appi tulla maanteeamet.

Oma murega pöördusid «Sakala» toimetusse kaks meest, kes ühiselt tööasju ajades on pidanud remondijärgus Tartu maanteel sageli liiklema. Praegu sõidavad nad seal mitu korda nädalas, varem sõitsid mitu korda päevas.

Leheveergudel anonüümsust palunud mehed ütlesid, et ühel tööautol tekkis mõra ühest kivitäkkest, teisel lugesid nad kokku neli täket ja viimasest arenes mõra. Kummalgi sõidukil ei ole kaskokindlustust.

Mehed tõdesid, et küll kaitseb kasko kolmandat, nii-öelda puhtamateks töösõitudeks mõeldud autot, mille klaas sai samuti kivist kahjustada, kuid mõra veel tekkinud pole.

«Kiiruspiirangutest pole siin mingit kasu,» rääkis üks meestest. «Viimase löögi sain aknasse, kui sõitsin kiirusega 30 kilomeetrit tunnis ja hoidusin tee serva. Kivi pääses lendu vastu tulnud auto ratta alt, aga tollegi auto kiirus polnud suur, umbes 50 kilomeetrit tunnis. Üks kivi kolksas vastu klaasi lausa politseiauto alt.»

Kannatanud märkisid, et klaasivahetus pole meeldiv toiming, isegi kui see kinni makstakse: alati ei saa uus klaas nii täpselt paika kui tehases ja hakkab nagisema.

Viga saanud klaasist andsid mehed teada politseile, nagu tee-ehitaja oli seda varem leheveergudel teha soovitanud. Esmalt nad helistasid politseisse ja hiljem läksid kohale viga näitama.

«Politseinik tegi katkisest klaasist pilti ja soovis edu süüdlaselt kahju kätte saamisel. Ta ütles, et liikleb ka ise iga päev sel teel ja kleebised politseiauto külgedel on kividest täksitud,» rääkisid kannatanud.

Nagu mehed ütlesid, pöördusid nad pärast politseid Sakala Teede kui teehooldaja poole, sealt saadeti edasi TREF-i kui tee-ehitaja jutule ja TREF omakorda palus pöörduda maanteeametisse. Hiljem lisandunud kahju puhul saatsid kannatanud kirja TREF-ile ja maanteeametile.

Kui esimese kahjunõude kirja saatmisest oli möödunud ligi kuu aega, aga vastust ei olnud tulnud, helistasid mehed maanteeametisse. Amet lubas asja uurida ning mõne päeva pärast saabus advokaadi vahendusel TREF-i äraütlev vastus.

Maanteeamet selgitas, et kuna TREF lubas ise kannatanule vastata, ei teatanud maanteeamet enne oma seisukohast.

Vastas advokaat

Aktsiaseltsi TREF tegevdirektor Andres Gailit ei soovinud kõnealusele juhtumile selgitusi anda, märkides, et selles küsimuses esindab ettevõtet advokaadibüroo Bachmann & Partnerid.

Küll lisas ta, et teise väidetava kahju kohta saabus nõue alles täna (eile — toimetus) ning firma vaatab selle ühes advokaadiga läbi ja sellele vastatakse viivitamata.

Esimese kahjunõude vastuseks kannatanule saadetud kirjas põhjendas advokaat Robert Sarv kahju hüvitamata jätmist esmalt sellega, et nõue oli digitaalselt allkirjastamata. «Sellised dokumendid peavad olema omakäeliselt või digitaalselt allkirjastatud,» selgitas ta.

Lisaks, nagu märkis Sarv, ei nähtu nõudekirjast kahju tekkimise täpset aega ega kohta, mistõttu ei ole võimalik väidetava kahju tekkimise asjaolude suhtes seisukohta võtta. Advokaadi hinnangul pole välistatud, et väidetava kahju hüvitamise nõude aluseks olev puudus esines sõiduki esiklaasil juba varem.

«Seega on kahju hüvitamise nõue täielikult tõendamata,» kirjutas Sarv. «Isegi juhul, kui hüpoteetiliselt eeldada mingi kohustuse rikkumist kliendi poolt, pole te tõendanud põhjuslikku seost tekkinud kahju ja kliendi väidetava rikutud kohustuse vahel.»

Advokaat rõhutas, et aktsiaselts TREF ei vastuta teiste liiklejate käitumise ega liiklusjärelevalve eest ning teise liikleja tekitatud kahju ei pea tee omanik ega hooldaja kinni maksma.

Maanteeamet aitab

Maanteeameti Lääne regiooni direktori asetäitja Heiti Popp ütles, et kui TREF keeldub kahju hüvitamisest, maksab maanteeamet ise klaasivahetuse kinni. Ta märkis, et edasi püüab maanteeamet selle summa kätte saada TREF-ilt, lahendades vaidluse lähtuvalt remondiobjekti töövõtulepingust.

Nagu Popp nentis, oli kahju saanud liikleja auto vigastused vähemalt esimesel juhul korrektselt fikseerinud ja teavitanud sellest kõiki võimalikke osapooli. Teine nõue saabus ka maanteeametisse alles eile.

«Sõidukile teeoludest tekkinud kahju korral tuleb juhtunu kohe politseis registreerida ning teavitada tee omanikku või hooldajat,» lausus ta. «Juhul kui tee omaniku või hooldaja telefoninumbrit ei teata, tuleb helistada maanteeinfo telefonil 1510. Seal kõne salvestatakse ning ühendatakse vastava maakonna hooldemeistriga, kellega lepitakse kokku edasine tegevus. Nii maanteeinfo kui maakondlike valvemeistrite telefonid töötavad ööpäev läbi.»

Maanteeameti Lääne regiooni direktor Enn Raadik täiendas, et kui vähegi võimalik, tuleks tekkinud kahjust sündmuskohal fotod teha. Hea, kui ühel fotol jääks näha ka taust, mille järgi teelõik ära tunda.

«Kui maanteeamet leiab, et asi on tõestatud, oleme inimestele kahju kinni maksnud,» ütles ta. «Ma ei pea õigeks kannatanut jooksutada. Oleme ise teehooldaja või ehitajaga edasi vaielnud ning talle arve esitanud.»