Häirekeskus tunnustas julgeid Lõuna-Eesti lapsi, kes olid helistanud hädaabinumbrile

Sakala
Copy
Hädaolukorras näitas oskuslikku tegutsemist 13-aastane Keijo, kes teatas tulekahjust ja pälvis oma teo eest häirekeskuse tunnustuse.
Hädaolukorras näitas oskuslikku tegutsemist 13-aastane Keijo, kes teatas tulekahjust ja pälvis oma teo eest häirekeskuse tunnustuse. Foto: Häirekeskus

Häirekeskus tunnustas üle-euroopalisel 112 päeval tublisid lapsi, kes olid helistanud möödunud aastal hädaabinumbril. Lapsed teatasid tulekahjust, terviserikkega lähedasest ja avaliku korra rikkumisest. 

Häirekeskuse lõuna keskuse juht Hedi Arukase rõõmustas, et sirguv põlvkond teab hästi, kuidas numbrile 112 helistada. "Hädaabinumbrile helistades on kõige olulisem anda täpset infot selle kohta, mis juhtus ja kus juhtus. Oluline on jääda rahulikuks, vastata päästekorraldaja küsimustele ja järgida saadud korraldusi. Lapsed on tähelepanelike kuulajatena eeskujuks paljudele täiskasvanutele," ütles Arukase.

Häirekeskus tunnustas Lõuna-Eesti piirkonnast kolme last, kes olid kutsunud abi oma lähedasele või sõbrale ning teavitanud tulekahjust. "Need olid musternäited, kuidas teha hädaabikõnet. Näiteks helistas 10-aastane Kassandra, et kutsuda kiirabi terviserikkega lähedasele. Kõigest aasta vanem Liisa kutsus kiirabi terviseprobleemiga tuttavale, jäädes ise rahulikuks ja vastates asjakohastele küsimustele. Hädaolukorras oskuslikku tegutsemist näitas ka 13-aastane Keijo, kes teatas tulekahjust," meenutas Arukase.

Mullu kasvas 112 numbrile helistamiste arv 12 protsenti. Kokku helistati üle miljoni korra, 45 protsenti juhtudest ehk 422 003 korral saadeti välja kiirabi, politsei või päästeteenistus. 19 protsenti kõnedest tehti Lõuna-Eestist. Endiselt moodustavad suurima osa kiirabi väljakutsed (61 protsenti), millele järgnevad politsei (28) ning pääste (4). Ligemale neljandiku ehk 40 000 kõne võrra on kasvanud ekslike kõnede arv. Need on kõned, kus laps, eakas või lukustamata telefon või käekell valib kogemata hädaabinumbri.  

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles