Eesti on eelmiste parlamendivalimistega võrreldes oluliselt täiskasvanumaks saanud. Peegeldab ju mitme liberaalseid väärtusi kandva erakonna programmidesse kirjutatud abieluvõrdsuse sätestamine või eutanaasia legaliseerimine erakondade juhtpoliitikute tunnetust valija ootuste kohta.
Mul on siiralt hea meel, et tänases Eestis on lisaks sotsiaaldemokraatidele enamus riigikogusse pürgivatest erakondadest valmis konstruktiivselt ja rahumeelselt lahendama need kaks emotsionaalselt keerukat ja suurt ligimesearmastust nõudvat küsimust. Vaid EKRE ja Isamaa kaubamärgiks on resoluutne abieluvõrdsuse vastasus ning arusaam, et pöördumatult haige ja valudes vaevlev inimene ei oma õigust seaduslikule, meditsiiniliselt, psühholoogiliselt ja hingehoidlikult pädevale abile oma piinade lõpetamiseks.
Käesoleva aasta 18. jaanuaril võis veebiajakirjast "Meie kirik" lugeda järgmist: "Kristlased ei saa Jumala ilmutusest tulenevalt ilma pattu tegemata hääletada eelseisvatel riigikogu valimistel ei Reformierakonna, sotsiaaldemokraatide ega Eesti 200 poolt, sest nende erakondade valimisprogrammis on punkte, mis lähevad vastuollu Piibli ja kristliku moraaliõpetusega."
Ilma patuta ei saa ilmselt valida ka EKRE-t ega Isamaad, sest neiski erakondades on eranditult patused inimesed. Isegi siis, kui keegi põhjendab homofoobiat, rassismi või võõraviha Piibliga, pole see midagi muud kui homofoobia, rassism ja võõraviha. Teisisõnu – kristliku ligimesearmastuse hülgamine.