Viljandis valmistati ette eliitsõdureid Lääne-Euroopa strateegiliste objektide hävitamiseks

Ahto Orle on üks nendest vähestest eestlastest, kes sattusid Petseri õppeväeosa läbimise järel Viljandi eriväeossa. Foto: Elmo Riig

«Kui sõjaväest tagasi tulin, olin lennukiga õhku tõusnud väga palju kordi, aga maandunud ei olnud sellega mitte ühtegi korda, alati olin hüpanud langevarjuga.» Nii räägib Ahto Orle – üks nendest, kes teenisid Viljandis paiknenud Nõukogude eriväeosas.

«Väeosa värav pandi selja tagant kinni ja olidki teises maailmas,» ütleb ta.

Ahto Orle istub oma maja verandal ja lappab vanu fotoalbumeid. Läbi veranda värviliste mosaiikakende kumab talvine napp valgus. Orle on suurepärases füüsilises vormis, tema pilk on otsekui terasest ning jutt kasin ja konkreetne. Ta on mulk ja Mulgimaal üles kasvanud. Praegu on ta Suure-Jaaniga seotud ettevõtja. Orle maja meenutab muuseumi ning muu hulgas on seal tallel tähelepanuväärselt mahukas fotokogu. Nendin, et Viljandi sõdurid olid omal ajal kurikuulsad ja ega me tegelikult ju tea, mis seal kinniste müüride taga toimus. Aga kas seniajani püsival kuulsusel on ka alust?