Politsei kahtlustab Jakobsoni koolis tabatud meest vähemalt kaheksas varguses

Viljandi politsei tabas varguses kahtlustatava mehe kolmapäeval ning praegu on too politseimajas. Foto: Elmo Riig

Politsei pidas Jakobsoni kooli õpetajate abil sel nädalal Viljandis kinni 52-aastase mehe, keda on alust kahtlustada mitmes varguses, mis on toime pandud koolimajadest ja teistest asutustest. Mees ise ei ole Viljandist pärit, vaid on siin vargil käinud.

Viljandi politseijaoskonna uurimisjuht Meelis Lill rääkis pressiteate vahendusel, et vargused Viljandimaa ettevõtetest ja koolimajadest sagenesid detsembris. "Rahutuks tegi teadmine, et keegi käib ühest asutusest teise, kõneleb sealsete töötajatega ning võtab siis hoonetest kõike väärtuslikku ja taskukohast, mis parajasti kuskil silma all on," kirjeldas Lill.

Vargused olid sagedased ja nende käekiri sarnane, sest varastati seda, mida oli lihtne kätte saada ja hiljem realiseerida. Asutustest näpati rahakotte, sularaha, sülearvuteid, kõrvaklappe ja sõrmuseid ning kultuuriakadeemiast ka suurem robottolmuimeja. "Ühtekokku kahtlustatakse praegu meest kaheksas sarnases vargusjuhtumis," täpsustas Lill.

Kuigi nii mõnestki asutusest saadi turvakaamera salvestisi, ei õnnestunud meest ühelgi sündmuspaigal niinimetatud kuumadel jälgedel tabada. Sakala teada oli mitmel videol näha, kuidas mees kõndis koridoris ja kiikas kabinettidesse, aga nendes ruumides, kust ta asju näppas, ei olnud turvakaamerat.

"Algas aktiivne töö asjaolude selgitamiseks ning kahtlustatava profiili kokkupanemiseks. Üle vaadati hulk salvestisi, suheldi asutuste personaliga, saadi isikukirjeldus ja kui lõpuks oli selge, keda kõikides nendes süütegudes kahtlustada, pidasid politseinikud mehe sel nädalal Viljandis kinni," kirjeldas Lill kogu menetlusgrupi tööd kogukonna turvalisust õõnestava kurjategija tabamise nimel.

Mees saadi kätte sel nädalal Jakobsoni koolis, kus ta oli arvatavasti varastanud sülearvuti ja teda märkas üks õpetaja.

Lõuna ringkonnaprokuratuuri prokurör Maiken Mardim taotles kohtult kahtlustatava vahistamist, sest see oli edasiste kuritegude ärahoidmiseks vältimatult vajalik. "Kahtlustataval on koguni viis kehtivat kriminaalkaristust varguste eest. Ta on olnud reaalses vangistuses ning saanud riigilt võimaluse teha vangistuse asemel üldkasulikku tööd ja alluda kriminaalhooldusele, kuid sellest hoolimata on alus teda kahtlustada uutes kuritegudes. Seetõttu pole ühtki põhjust arvata, et kahtlustatav suudaks vabaduses seaduskuulekalt käituda, ja selle hinnanguga nõustus ka kohus," ütles Mardim. Kohtu loaga võeti kahtlustatav esialgu kuni kaheks kuuks vahi alla.

Tabatud mees ei ole kohalik. Ta on politsei andmetel väga liikuva eluviisiga ning suure osa oma elust samasuguseid vargusi toime pannud ning nende eest ka vanglakaristust kandnud. "Praegustel andmetel on ta varastanud ka teistes piirkondades ning on oht, et tema hingel võib olla veel samasuguseid avastamata vargusi," rääkis Lill.

Mehe liikuvast elulaadist annab aimdust ka fakt, et üks Viljandist varastatud telefon leiti mõni aeg hiljem Tartust. Info tema varasemate tegude tõendamiseks jätkub nüüdki kriminaalmenetluses.

Lill lisas, et kui kellelgi on infot, et temagi ettevõttes on käinud keegi asju varastamas, ja tal on neist juhtumitest kaamerasalvestisi, siis tuleks neist politseile teada anda. Lisaks märkis menetlusjuht, et kui muist varastatud kraamist on juba realiseeritud ja osa pandimajades, siis on teada, et näiteks Viljandi kultuuriakadeemiast varastatud suure tolmuimeja jättis mees kuhugi akadeemia ligidusse maha. "Kui keegi on seda kuskil näinud, siis palub politsei sellestki teada anda, sest ehk õnnestub see nii omanikule tagastada," lausus Lill.

Ehkki kahtlustatav on menetlusjuhi sõnul ühiskonnast isoleeritud ning kogukonnale on seeläbi tagasi antud turvatunne, teeb endiselt murelikuks fakt, kui lihtsasti mees ettevõtetesse ja koolimajadesse sisse pääses. "Siin aga saavad asutuste ning sealsete töötajate ja õppijate turvalisuse tagamiseks palju ära teha hoone valdajad. Ei tohi lasta tekkida olukorda, kus hoonete uksed on lahti ja kellelgi ei ole ülevaadet, kes ja milliste kavatsustega parasjagu majja siseneb ja seal ringi liigub. Kui sulgeme uksed ja tunneme huvi, kes ja mis põhjusel võõral territooriumil askeldab, saame selliseid juhtumeid juba eos ära hoida," rõhutas Lill.