/nginx/o/2023/02/06/15121668t1hae57.jpg)
/nginx/o/2023/02/09/15129048t1ha84d.jpg)
Kuigi teisipäeva õhtupoolikul kell pool kuus olid erakonna Eesti 200 noorpoliitikud Hendrik Johannes Terras, Renata Lukk, Viljandi Noortevolikogu liige Rainer Oras ja Viljandi linnavolikogu liige Kaspar Taimsoo end algavaks paneeldiskussiooniks pealkirjaga "Noor, sa pead valima minema!" üles seadnud, tuli Pärimusmuusika aida väiksesse saali vaid paar osalist.
"Me tegime vea ja lõime ürituse Facebooki, aga noori seal enam ju ei ole," vastas üritusele turundust teinud Jaana Hinno ajakirjaniku küsimusele, kas saal jääb seekord tühjaks.
Sellegipoolest ootasid koridoris Eesti 200 lehmakommid ja desinfitseerimise pudelid, saali minnes säras seinal ekraanile projitseeritud sinise-valge värvis Eesti 200 tunnuslogo. Pehmetel tugitoolidel istusid valmisolevalt teineteise kõrval Lukk ja Oras. Kella kukkudes saabusid ka Terras ja Taimsoo.
/nginx/o/2023/02/09/15129050t1hb7de.jpg)
Saalis olnud kümnetest toolidest leidis omaniku viis. Need hõivasid neli gümnaasiumiealist õpilast ja üks lapsevanem. Vähese publiku pärast hülgasid noorpoliitikutest panelistid Taimsoo palvel paneeli alguses ka mikrofonid ja istusid noorele, potentsiaalsele tuleviku valijale lähemale. "Kuna meid siin nii vähe on, siis tuleme ehk kokku poole, teeme sellise ringi," kutsus Taimsoo osalisi lähemale.
Vanad onud Toompeal
Tõsiasi, et valimiseelselt on poliitikuid tulnud kohale pea rohkem, kui huvilisi, andis noortele võimaluse valimisplakatitel ja meedias figureerivaid nimekaid nägusid väiksemas ringis uurida. Tagasihoidliku ja hubase aruteluringi valguses sai esinda jutukas noorpoliitik Hendrik Johannes Terras.
"Äkki alustuseks räägime sellest, kuidas need valimised üldse toimivad," alustas ülikonnas ja nike’i ketšides ürituse eestvedaja ja paneeldiskussiooni moderaator Taimsoo vestlust. "Hendrik, äkki sina teed otsa lahti?" suunas Taimsoo küsimuse Terrasele. "Oh, oh, nagu korralik ühiskonnaõpetuse tund," naeris Terras ja pidas seejärel maha kiireloomulise ülevaate sellest, kuidas demokraatlikus riigis valimiskord välja näeb.
Poliitika olemust kommenteerivalt tõi erakonnakaaslane Lukk välja, et tihti võrdsustatakse poliitikat vanade Toompeal istuvate meestega, kes võtavad otsuseid vastu. Ta tõi välja, et see tekitab noore jaoks väljajäätust ja poliitikast kaugel olemise tunnet. "Keskmine riigikogulane on viiekümnendates mees," viitas Terras asjaolule, et umbes nii see ongi ja lisas, et poliitikasse on vaja rohkem noori inimesi, kellel on energiat tegelda probleemide lahendamisega.
Noored ei käi valimas
Noortele suunatud üritusel noori endid ei olnud. Taimsoo rõhutas tõsiasja, et väga paljud noored ei jõua ka valima. "Miks see nii on?" suunas Taimsoo küsimuse panelistidele, nende ees laius noortest tühi saal.
Viljandi noortevolikogu ja Eesti 200 liige Rainer Oras, kes on ennast juba varases eas sidunud noortevolikogu tegemiste ja poliitikaga arvas, et passiivsus võib tulla sellest, et poliitikat peetakse keeruliseks. Võimalusi poliitikast osa saada, et seda mõista, on tema meelest aga palju. Ta tõi näitena välja maakondlikud osaluskohvikud, kus noortel on võimalus poliitikutega ühise laua taga arutada päeva poliitilisi teemasid.
/nginx/o/2023/02/09/15129049t1hd55f.jpg)
Terras lisas sinna juurde, et heaks näiteks Tallinna gümnaasiumid, kus koolisiseselt korraldatatakse poliitikutele väitlusi. Oras noogutas kaasa ja lisas, et ka Viljandi gümnaasiumis toimuvad väitlused.
Noor Eesti 200 juht Renate Lukk, kes enda sõnul ei osanud saalis viibivate noorte vanuselt poliitikat mõista, ütles, et poliitika on igapäevane ja seda ei pea ainult riigikogus toimuvaga võrdsustama. "Kui me mõtleme näiteks hinnatõusule, siis igaüks meist käib ju ka poes. Me oleme poliitika osa, isegi kui me seda otseselt ei märka."
Vaimse tervise olulisus
Eesti 200 loosungile omaselt jõuti aruteluga pika plaanini. "Miks teie üldse kandideerite?," küsis Taimsoo panelistidelt. "Eestis on vaja võtta vastu otsuseid, mis ei puuduta ainult nelja-aastast valimisperioodi, vaid on ettenägelikumad," ütles Terras. Ta tõi välja, et iga valdkonna puhul tuleks pika plaani peale mõelda ja kuigi mõned valikud ei ole populaarsed, siis kümne või kahekümne aasta pärast saame neist kasu.
Lukk, kes on elukutselt inglise keele õpetaja, peab suureks väljakutseks hariduse ja vaimse tervise valdkonda. Ta ütles, et kuigi hea meel on näha, kuidas täna räägivad noored vaimsest tervisest rohkem kui varem, on ühiskonna tasandil siiski vaja pöörata teemale veel enam rõhku, sest me elame kriiside ajal.
/nginx/o/2023/02/09/15129051t1h2189.jpg)
Terras lisas sinna juurde, et koolide jaoks on vaja ehitada parem tugivõrgustik, et noored saaksid abi. Tema meelest peab ülekoormatud õpetajate kõrval olema võimalus paremaks psühholoogiliseks abiks. Samas tõi ta välja, et noorte jaoks on depressioon moeteemaks muutumas ja seda tuleks vältida.
Paneeli lõpetuseks küsis Taimsoo, kuidas Terras noorpoliitikuna meedia tähelepanu keskpunktis olemisega toime tuleb. Terras tõi välja, et praeguseks on teda õpetanud varasemad kogemused ja pinget on sellest tulenevalt vähem. Ta tõi välja, et valmistub avalikeks esinemisteks ette ja väldib interneti lehtedel olevate kommentaaride lugemist. "Ei tasu lugeda netikommentaatoreid, see on paremäärmuslaste mänguraamatus sees."