Juhtkiri Loomingulised võtted

Sakala
Copy
Sakala logo
Sakala logo Foto: Sakala

Ainus viis tagada see, et ükski inimene ei leiaks loomingulist viisi mõne mitte päris talle mõeldud toetuse või hüve saamiseks, on lihtne: ainsatki toetust või hüve ei tohi kellelegi jagada. Muud varianti lihtsalt ei ole. Tänases Sakalas räägivad tudengid, kuidas nad on end vanematest lahtisidumiseks abiellunud ja eraldi leibkonna moodustanud. Kolmest toetuste pärast abiellunud tudengipaarist kaks olid omavahel suhtes, lihtsalt otsust asjale ametlik käik anda ajendas langetama asjaolu, et toetusraha vedeleb maas, vaja ainult üles noppida. Seda ei saa pettuseks ega isegi mitte sahkerdamiseks nimetada.

Ühiskonnana kaotaksime toetuste maksmatajätmisega ilmselt lõpuks rohkem kui ­fiktiivabiellujate suhtes silma kinni pigistades. Pealegi ei ole lihtsalt võimalik, et riik või mõni toetust jagav asutus kontrolliks kõik detailid peensusteni üle ning jälitaks iga toetuse taotlejat mitu nädalat, et veenduda kõigi asjaolude tõelevastavuses. See oleks ainus viis veenduda, et toetuse saajale ei libista vanavanemad aeg-ajalt rahatähti või et abikaasa pole lihtsalt korterikaaslane. Viljandis koolikohtade pärast tehtud fiktiivsete sissekirjutuste teema on korduvalt leheveergudelt läbi käinud ning ka siis on väljendatud mõtet, et ega ametnik saa põõsas istuda ja luurata. Luubi alla tuleks sellisel juhul tudengipaaride kõrval võtta kõikide toetuste saajad. Täieliku aususe printsiipi silmas pidades tuleks veenduda ka selles, et toetust saav 25-aastane tudeng, kes justkui eraldi leibkonna moodustab, ei ela oma vanemate juures üüri maksmata.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles