Korteriomanike vaidlusi hakkab lahendama kohaliku omavalitsuse loodav lepitusorgan

Korteriomanike vaidlusi hakkab lahendama kohaliku omavalituse loodav lepitusorgan. Pilt on illustratiivne. Foto: Konstantin Sednev

Justiitsministeerium andis pressiteates teada, et 1. veebruarist hakkavad kehtima mitmed olulised seadusemuudatused, mille eesmärk on lahendada korteriomandite ja -ühistutega praktikas ilmnenud probleeme. Korteriühistutes tekkinud vaidluste kohtuväliseks lahendamiseks antakse kohalikele omavalitsustele õigus luua lepitusorgan. Korteriomandite loomise ja jagamise tingimused muutuvad rangemaks, hüpoteegi muutmine lihtsamaks ja odavamaks.

Justiitsminister Lea Danilson-Järg ütles, et korteriomandi- ja korteriühistuseadus on viie aasta jooksul püsinud muutumatuna ja seadusemuudatustega lahenevad vahepeal tekkinud küsimused.

"Muudatused loovad omavalitsustele võimaluse tekkinud vaidlusi kohtuväliselt lahendada ning see on inimestele palju kiirem ja odavam. Mõned omavalitsused on juba omal algatusel sellist nõustamistegevust alustanud, kuid uus õiguslik raamistik võimaldab seda tööd tõhusamaks muuta," rääkis Järg. Ta tõi näiteks, et lepitusorgani kinnitatud kokkulepe on pooltele täitmiseks kohustuslik ning see on ka täitedokument. Lisaks saab omavalitsus edaspidi kohustada korteriühistut lepitusmenetluses osalema.

Lisaks on edaspidi uute korteriomandite loomise ja jagamise eelduseks tehingu notariaalne tõestamine ning kõigi ülejäänud korteriomanike nõusolek. Seni oli olemasoleva korteri jagamiseks vajalik vaid asjassepuutuvate korteriomanike kokkulepe. Selleks, et kõiki korteriomanikke paremini kaitsta, on edaspidi vajalik sellise tehingu jaoks kõigi ülejäänud korteriomanike nõusolek, sest korteriomandite arv mõjutab kõiki korteriomanikke puudutavaid küsimusi, näiteks häälte arvu korteriomanike üldkoosolekul või kulude jaotamist. Samuti on võimalik lihtsustatud korras kanda kinnistusraamatu kolmandas jaos olevad kasutuskorra kokkulepped edaspidi kinnistusraamatu esimesse jakku eriomandi kokkuleppe osana. Seega kohalduvad edaspidi sellisele kokkuleppele eriomandi kokkulepet ja erikasutusõigusi reguleerivad sätted.

Väiksemate korteriühistute raamatupidamise nõuete ühtlustamiseks kaotatakse majandusaasta aruande esitamise nõue ja lubatakse kassapõhist raamatupidamist ka sellistele väikestele korteriühistutele, kes on valinud endale juhatuse. Seni võisid majandusaasta aruande esitamata jätta vaid need kuni kümne korteriomandiga korteriühistud, mida korteriomanikud juhivad ja esindavad ühiselt ja kus juhatust pole valitud. Muudatus ei kohaldu korteriühistutele, mida juhib ja esindab valitseja ehk haldusfirma, sest korteriühistute majandamine on haldusfirma majandustegevuse osa. 

Lisaks korteriomandit spetsiifiliselt puudutavatele küsimustele on muudatused seotud piiratud asjaõiguste lõpetamist puudutavate küsimustega. Näiteks saab edaspidi hüpoteegi kustutada digiallkirjaga kinnistuportaalis, samuti saab digiallkirjaga hüpoteeki üle anda või sellest loobuda. Hüpoteegipidajal ega kinnisasja omanikul pole seega edaspidi vaja hüpoteegi muutmiseks või lõpetamiseks tingimata notari teenuseid kasutada ja seega ka notari tasu maksta.