Juhtkiri ⟩ Maakond on tervik

Sakala logo Foto: Sakala

See, kas riik jagab huvi­haridusele toetust õiglaselt või mitte, on tegelikult üsna teisejärguline küsimus. Riigil on eeldus, et maakonnakeskused saavad oma töö korraldamisega paremini hakkama kui väikese rahvaarvu, aga märksa suurema territooriumiga vallad, ja selles ta ei eksi. Viljandi linna näitel saab öelda, et huviringe on väga palju ning nende elushoidmisele, töö ja ürituste korraldamisele kulub väga palju raha, ning ka see on tõsi. Üle kogu riigi laiali­jagatav 10 miljonit eurot on võrreldes sellega, mida omavalitsused ise panustavad, nii napp summa, et selle pärast kakelda pole kuigi mõttekas, see mäng ei vääri küünlaid.

Küsida tuleks hoopis seda, millisena me näeme huvihariduse tulevikku ning mis mudeli järgi oleks õige seda rahastada. Kogu ülejäänud haridussüsteem Eestis kasutab pearaha süsteemi ning ei ole ühtegi tõsiselt võetavat põhjust, miks huvihariduses peaks süsteem olema kuidagi teistsugune. Aeg oleks tunnistada, et huviharidus on täieõiguslik osa meie haridussüsteemist ja huvihariduse õpetaja täpselt samasugune õpetaja nagu iga teine, ning lõpetada niigi keeruliste süsteemide veelgi keerulisemaks ajamine. Sakala nägi loo kirjutamisega kaks nädalat vaeva, sest vastajad ei olnud võimelised lahti seletama, keda, miks, kuidas ja mis alustel toetatakse ning mis kasu me sellisest süsteemist tervikuna saame.