Vaba mõte ⟩ Kuidas kasutada seda, mis meil kasutamata jääb?

Oleks vale öelda, et tol päeval valitses lasteaias tühjus. Õpetaja oli ju kohal. Ja minu tütar. Ainsa lapsena. Sel detsembrikuisel haiguste perioodil oli tal kaaslasi nappinud juba pikemat aega, kuid kaks-kolm oli igal hommikul seni siiski kohale tulnud. Nüüd oli paarikümnest poisist ja tüdrukust platsis vaid üks. Ning õpetaja. Tõeline luksusteenus.

Nagu iga lapsevanem teab, on lasteaial kolm funktsiooni: aidata kaasa lapse arengule, võimaldada tema vanematel tööl käia ja vahetada viirusi. Viimati nimetatu ei ole küll kuskil alushariduse arengukavas kirjas, koolieelse lasteasutuse seaduses märgitakse ühe põhiülesandena hoopis «hoida ja tugevdada lapse tervist», aga kõik emmed ja issid teavad suurepäraselt, kuidas päriselu käib. Kuigi minu lapsel õnnestus olla ühel päeval ainsana lasteaias, on olnud palju-palju rohkem neid päevi, mil hoopis tema koht on vabaks jäänud. «Töötan täna kodus: mul jäi laps haigeks,» on väikeste lastega kolleegidelt umbes sama sage lause kui «Tere hommikust!».