:format(webp)/nginx/o/2023/01/26/15101644t1hb2cb.jpg)
Doris Meinbek loovutas oma südame sõudmisele seitse aastat tagasi, kui sõbranna kutsel Viljandi spordikooli akadeemilise sõudmise osakonnas Robert Jürimaa käe all treenimist alustas. Nüüd on tal ukse ees sõit Prantsusmaale Euroopa meistrivõistlustele.
Seni saavutatud tulemustest peavad Meinbek ise ja tema treener hinnalisimaks 2022. aastal virtuaalselt peetud sisesõudmise maailmameistrivõistlustel saadud kuld- ja kahte hõbemedalit. Oma vanuseklassis, alla 19-aastaste seas esimesel päeval saadud hõbe ja teisel päeval võidetud kuld oli suurepärane tulemus, aga et kõigest tund pärast kulla võitmist oli pääsetud ka U-23 vanuseklassis esikolmikusse, tundus Meinbekile oma sõnul vaat et võimatuna. «Ma ei tea, kuidas mu keha jaksas teha nii väikese vahega kaks sellist sõitu,» imestas ta.
Särava tulemusena tõi sõudja välja ka 2022. aasta Eesti meistrivõistluste U-19 vanuseklassi sprindi kulla ühepaadil. See oli tundunud talle kättesaamatu. «Arvasin, et lõpetan enne sõudmise, kui selle kulla kätte saan.»
Robert Jürimaa sõnul oli algusaastatel tähtis rahulduda ka pronksi karva medalitega, sest see on andnud tahtmise võita.
Praegu tunneb Meinbek, et võistlustel on talle kõige olulisem treeneri tugi ja kohalolek. «Tempo 30 on võidu tempo!» on just see lause, mida treener korrutavat ja mis tal võisteldes kuklas tiksuvat.
:format(webp)/nginx/o/2023/01/26/15101645t1h61e5.jpg)
«Minu põhisõnum enne starti on «Alla ei anna!». Kui eesmärk on natuke liiga uljas seatud ja võistluse käigus hoog raugeb, siis see on arusaadav, aga täitsa seismajäämine ja käegalöömine ei ole meil valikus,» märkis treener.
Lisaks treeneri toele on Meinbekil teinegi trump: võistlustel kannab ta alati ühtesid ja samu sokke. «Nendega tunnen suuremat kindlust, et anda endast võistlustel maksimaalne,» lausus ta muigega. Heade tulemuste taga näeb ta siiski usaldust treeneri vastu. Samuti kinnipidamist treeningkavast ja režiimist.
Kindlasti on tähtis ka teadlik valik seada trenn elus esimesele kohale. See on pannud teda loobuma eakaaslastega väljaskäimisest, klassi ühistegevustest, pere ja sugulastega veedetavast ajast ning puhkusereisidest. Teadmine, milleks see kõik vajalik on, teeb asja kergemaks.
Kevadel klassiga Bulgaariasse koolilõpureisile mineku arutas Meinbek läbi nii spordikooli kui ka Eesti koondise treeneriga. Alles siis, kui mõlemad olid oma nõusoleku andnud, söandas ta end kirja panna. «Natuke kripeldab, et treeningusse nii pikk vahe tuleb. Püüan reisil olles üht-teist ikka teha. Ka kaks võistlust jäävad reisi ajale,» rääkis ta.
Trennirutiini ja vormi hoidmine nõuavad head enesedistsipliini. Näiteks hakkas Meinbek oma toitumist jälgima. «Saade «Millega me oma lapsi toidame?» pani mind tõsiselt mõtlema, millise eesmärgiga konkreetset toiduainet tarbin,» nentis ta ning ütles, et eelistab isetehtud ja palju värsket toitu, samuti ajastab ta teadlikult toidukordi. «Hakkasin pidama ka toitumispäevikut, mida olen hiljem treeneriga koos üle vaadanud ja analüüsinud.»
Robert Jürimaa näeb Doris Meinbeki heade tulemuste taga edasiminekut treeningu kaugemate eesmärkide mõistmises. «Ta on kannatanud ära need igavad pikad aeroobsed treeningud, kus mängulusti pole. Saanud aru, et jooksmine aitab kaasa ka muule kui jooksuvormile. Suutnud arvestada, et sellisel tasemel sportimiseks ja tulemuste tegemiseks peab teinekord ohverdama, olgu siis kellegi sünnipäevapidu või jõulud või muu sündmus.»
2022. aastal sai Doris Meinbekist Team Estonia liige ning sellega lisandus tema treeningprogrammi muu hulgas spordipsühholoogia. Mentaalse poole ja eneseanalüüsivõime toetamine ja arendamine on just see, mis tema silmis võiks kuuluda noorte treenimise juurde juba algusest peale ja millest tema oli seni puudust tundnud.