Repliik ⟩ Kõige parem kriitik

Tegelikult on iga kriitik inimene ja iga inimene võib olla kriitik. Kui vaadata aga Eesti ainsat kriitikute filmiedetabelit, tuleb eriti ehedalt välja põline dissonants kriitikute ja vaatajate arvamuses. Edetabelis kõige vähem punkte saanud filmid on juhtumisi need, mida on kinos kõige rohkem vaatamas käidud.

Kahtlemata on kriitikul põhjalikud teadmised taustsüsteemist pluss võrdlusmoment sadade teoste vahel. Nii-öelda tavalisel vaatajal neid enamasti pole ja kas peakski olema.

Siinkohal meenub ikka ja jälle Sulev Nõmmiku 1979. aastal valminud «Siin me oleme». Nõmmiku loominguga käis tollane kriitika ümber halastamatult, kohati lausa uskumatult jõhkralt. Humorist Priit Aimla on öelnud, et Nõukogude ajal oleks kriitikutel olnud nagu mingi võistlus, kes oskab tema töö kohta kõige halvemini öelda. Nimetatud filmi kohta otsustas kunstinõukogu, et see võiks sobida ainult alghariduse ja psüühiliste häiretega inimestele. Nüüdseks on «Siin me oleme» kultusfilm, mida teab peast vist küll iga eestlane.

Sageli ongi aeg see kõige parem kriitik.