Saada vihje

Mulgi uisumaraton lükkub edasi

Copy
Sellised olid kolmapäeva hommikul jääolud Viljandi järvel
Sellised olid kolmapäeva hommikul jääolud Viljandi järvel Foto: Mikk-Mihkel Vaabel

21. jaanuariks planeeritud 12. Mulgi uisumaraton lükkub edasi, sest heitlikud ilmaolud ei võimalda võistlusrada ohutult planeerida.

Viljandi järv kolmapäeva hommikul
Viljandi järv kolmapäeva hommikul Foto: Mikk-mihkel Vaabel

Ürituse peakorraldaja Kristjan Kivistik ütles, et ilmaprognoosi kohaselt on nädalavahetusest järgmise pühapäevani pidevalt miinuskraade ja seega loodetakse võistlus korraldada järgmise nädala pühapäeval, 29. jaanuaril.

"Kui sentimeeter jääd lisanduks päevas, siis saab kenasti uisumaratoni ära teha. Tollel nädalavahetusel algab ka suusamaratonide hooaeg. Elame-näeme, kas suusatada ja uisutada saab," kõneles Kristjan Kivistik. "Mis sa teed, eelmised aastad on olnud sarnased: ilm nöögib."

Korraldaja tõdes, et kuna uisumaratoni esialgu suurelt välja ei reklaamitud, oli laupäevaks registreerunud vaid 26 võistlejat, aga kui järgmisel nädalal võib jääoludes kindel olla, kuulutatakse üritust laiemalt ning 300 uisutajat peaks ikka kohale tulema. Ta lisas, et päris ära maratoni jätta ei taheta, sest saadud on juba ka toetusraha. "Kui ikka Kultuurkapital meie tegemist toetab, siis see motiveerib."

Korraldajate saadetud pressiteate kohaselt sai tänavu Viljandi järvel esimes korda uisurauad alla panna 5. jaanuaril, kui järve kattis ühtlaselt sile uisujää. Sajad uisusõbrad said suurt uisuväljakut nautida muretult 10. jaanuarini, kui järvele sadas viie sentimeetri paksune lumevaip.

Rajameister Mikk Mihkel Vaabel ütles, et kohe pärast lumesadu mindi maratoniks siledaimat uisuringi otsima ning tehti selle heaks korralik arv töötunde. "Paraku oli rõõm üürikene ning öised soojakraadid ja vihmasajud hävitasid rajajälje päevadega. Eelmise nädala lõpul oli ohtlikest sooja sulavee äravoolukohtade tekkest hoolimata jällegi lootus õhus, kuid lumesadu kustutas lootuse kiirelt," rääkis Vaabel.

Viimase nädala jooksul Eestis valitsenud soojakraadid on sulatanud uisujää pealmise kihi ja samal ajal sulatab kallastelt järve voolav vesi lahti kaldaid. Järvele kogunenud vesi on leidnud võimaluse voolata jääkihi alla läbi kalameeste tehtud aukude ja allikakohtade. Suurimad seesugused äravoolukohad on kuni 1,5-meetrise läbimõõduga, väiksemaid 30-40 sentimeetri suurusi auke esineb üle kogu järve. Täna ennustatakse järgmise kolme ööpäeva jooksul kuni 15 sentimeetrit lund, millest enne tugevamat külma pole võimalik järve puhastada, sest kaldad on lahti ja puhastusmasin järvele ei pääse.


Järvele kogunenud vesi on leidnud võimaluse vooluks jääkihi alla läbi kalameeste tehtud aukude ja allikakohtade. Suurimad seesugused äravoolukohad on kuni 1.5 meetrise läbimõõduga, väiksemaid 30-40 cm suuruseid auke esineb üle kogu järve.
Järvele kogunenud vesi on leidnud võimaluse vooluks jääkihi alla läbi kalameeste tehtud aukude ja allikakohtade. Suurimad seesugused äravoolukohad on kuni 1.5 meetrise läbimõõduga, väiksemaid 30-40 cm suuruseid auke esineb üle kogu järve. Foto: Mikk-mihkel Vaabel

Korraldusmeeskonnal pole võimalik ennustada, millal on jääl varitsevad ohud kadunud. Uisuhuvilisi hoitakse uisumaratoni toimumisajaga kursis Viljandi rattaklubi veebilehe ja ühismeedia kanalite kaudu.

Tagasi üles