Maakonna sündide arv purustas põranda

Läinud aastal sündis Viljandimaal vaid 352 last, mis on kõigi aegade väikseim arv. Foto: Elmo Riig

Nagu ülejäänud Eestis tegi sündide arv ka Viljandimaal uue negatiivse rekordi: nii vähe lapsi kui mullu pole siin ilmale tulnud 1920. aastate algusest, mil Eestis üldse sündide registrit pidama hakati. Negatiivne rekord sündis ka Viljandi haiglas.

Senine maakonna sündide madalrekord oli püsinud 2013. aastast, mil registreeriti 391 lapse sünd, mullu tuli siin ilmale aga vaid 352 last. See on nende andmete kogumise aja jooksul kolmas aasta, kui Viljandimaal on registreeritud vähem kui 400 sündi, ning kõik need on olnud viimase kümnendi jooksul.

Viljandi haiglas oli mullu 272 sünnitust, sündis 273 last, sest ilmale tuli ka üks paar kaksikuid. «See on aegade väikseim arv, mis on kooskõlas nii üle-eestilise kui maakonna väikse sündimusega,» nentis Viljandi haigla naistekliiniku juht Diana Vanaveski. «Samasugust trendi on näha ka maailmas.»

Vanaveski kinnitas, et Viljandi haigla ei plaani sünnitusosakonda sulgeda, vaid tegutseb selle nimel, et sünnitajad valiksid just Viljandi haigla lapse ilmaletoomiseks. «Pakume peredele privaatset lähenemist, kvaliteetset meditsiinilist abi ja turvatunnet,» lubas Vanaveski. Selleks värbab haigla uusi spetsialiste, näiteks eelmisel aastal asus seal tööle seitse günekoloogi. Samuti laiendatakse teenuste valikut, uuendatakse aparatuuri ning äsja saabus uus sünnitusvoodi.

Beebide vähesuse tõttu ei saa aga haigla töökorraldust eriti muuta, sest tegu on niinimetatud valveteenusega. «Me ei saa planeerida, mis päeval ja mis kell beebi siia ilma tulla soovib,» selgitas Vanaveski. Viljandi haiglas on naistearst ja ämmaemandad ööpäev läbi olemas, lisaks operatsioonibrigaad ja teised maja valvearstid.

Küll aga tehakse töökorralduses muudatusi võimalust ja vajadust mööda. Näiteks asus naistekliinikus aasta alguses tööle kaks kliinilist assistenti, kes abistavad meditsiinipersonali administreerivates ülesannetes, näiteks raviarvete vormistamisega. See võimaldab tööaega paremini planeerida.

Eestis sündis mullu 11 588 last, mis on samuti saja viimase aasta negatiivne rekord. Aasta tagasi tuli ilmale 13 138 last.

Eesti demograafia assotsiatsiooni liige Toivo Mängel rääkis Postimehele, et sündimust mõjutavad kolm tegurit: kerkinud sünnitusiga, väiksem arv sünnitajaid ja elukeskkond. Kuigi praegu ei saa viimati nimetatut väga konkreetselt väita, mängib elukeskkond tavaliselt suurt rolli. Oma osa on praegusel Ukraina sõjal ja majanduslikel raskustel. Tallinna ülikooli Eesti demograafia keskuse teadur Mark Gortfelder lisas, et sündide vähenemine on tabanud enamikku Euroopa riike, kuid Eestis on vähenemine võrreldes eelmise aastaga suurem kui meie lähiriikides.

Viljandimaa sündide hulk on järjepidevalt vähenenud 1990. aastate algusest. Kui veel 1990. aastate esimesel poolel sündis maakonnas aastas üle 1000 lapse, siis selle sajandi hakul kahanes see arv 600 lähedale ning viimase kümne aasta jooksul on see olnud stabiilselt alla 500.