/nginx/o/2016/02/05/5013677t1hbddb.jpg)
/nginx/o/2012/03/09/1005196t1h9e9b.jpg)
Eile lasteabi- ja sotsiaalkeskuse nelja maja avapeole tulnud tähtsad külalised pidasid kinni lihtsast reeglist, et toas saabastega ei kõnnita.
Vastsed peremajad ärkavad ellu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kes võttis jalatsid ära, kes tõmbas neile sinised kilesussid. Põrand pidi puhtaks jääma, sest kohe pärast lindilõikamist ja avakõnesid kahes Saarepeedi valla Väikemõisa majas kolisid lapsed sinna sisse.
Viljandis Künni tänava majades hakkavad elama alla 21-aastased noored ning nemad seavad end sisse täna ja homme.
Nagu ütles Viljandi lasteabi- ja sotsiaalkeskuse juhataja Pille Vaiksaar, on igas peremajas ruumi kaheksale lapsele ning ühele kasvatajale. Nad hakkavad elama ühe- ja kahekohalistes tubades ning einet võtma valgusküllases avatud köögiga söögitoas, kus kogu suurpere mahub mõnusasti laua ümber. Kasvatajal, kelle kasvandikud oma pere hulka arvavad, on eraldi tuba.
«Samuti on majades kaminaga elutuba, saun ja garaažisuurune panipaik, kus pere saab hoida suuski, kelke, jalgrattaid ning muud vajalikku, näiteks ka sügisel põllult korjatud kartulit,» kirjeldas Vaiksaar.
Väiksed kulud
Peremajad on projekteeritud ja ehitatud energiasäästlikeks, et hoone ülalpidamise kulud oleksid võimalikult väikesed. «See on oluline, sest siis jääb asenduskodus kasvavate laste igapäevaeluks ja nende arendamiseks rohkem raha,» selgitas juhataja.
Tema andmeil üheski neljast uuest majast vabu kohti ei ole, kuid võttes arvesse 2008. aastal lasteabikeskuse juures valminud hooneid, on Viljandimaal nüüd kokku kuus peremaja, millest peaks maakonnale piisama.
Ootamatult ilmneva vajaduse korral leitakse mõni koht lasteabikeskuse juures peremajades.
Haldaja muutub
Viljandi ja Väikemõisa peremajad valmisid tänu Eesti ning Šveitsi riigi koostööprogrammile. Kõik kokku läks maksma üle 108 000 euro. Sellesse kuulus projekteerimine, ehitus, järelevalve ja sisustamine. 85 protsenti summast andis Šveits ja 15 protsenti tuli Eesti riigi eelarvest.
Šveitsi arengu- ja koostööameti esindaja Patrick Etienne ütles, et energiasäästlike perekodude rajamine Eestisse näis Šveitsi poolele algusest peale väga hea idee.
«Need pole üksnes ilusad majad, vaid tähendavad paremat hoolekannet ning võimaldavad lastele häid olusid,» lausus Etienne. Šveitsi riigile positiivse poolena tõstis ta esile ka seda, et peremajade haldamine jääb omavalitsuste tasandile.
Nimelt võtab riikliku taustaga lasteabi- ja sotsiaalkeskuselt maikuust tööjärje üle kolm aastat tagasi Viljandimaa omavalitsuste liidu loodud sihtasutus Perekodu. Endise Väikemõisa väikelastekodu hoonesse, kust lapsed nüüd välja kolivad, kavandab Perekodu maakonna sotsiaaltöökeskust.
«Keskuses hakatakse osutama peret ja lapsi toetavaid teenuseid, mis aitavad ennetada laste sattumist asendushooldusele,» lisas Pille Vaiksaar. «Keskust arendatakse koostöös omavalitsustega, et teenused kujuneksid just sellisteks, mille järele on kõige suurem vajadus.»
Peremajade rajamist korraldas sotsiaalministeerium, hooned projekteeris osaühing Muru ja Pere, ehitas osaühing Eventus Ehitus, ehituse järelevalve eest vastutas aktsiaselts Telora-E.