/nginx/o/2022/04/19/14493293t1h0a35.jpg)
/nginx/o/2023/01/11/15073476t1ha64a.jpg)
Kuigi inimesed on hakanud toitu ostes üha tagasihoidlikumaid valikuid tegema, on suurte jaekettide käive enamasti endine, ent seda vaid hinnatõusu najal.
Esmaspäeva õhtul võis näiteks ühes Viljandi Selveris näha, et äsja alanud kampaania toodete riiulid olid õhtuks põhimõtteliselt tühjaks ostetud. Aktsiaseltsi Selver kommunikatsioonijuhi Rivo Veski sõnul on käimasolevate laadapäevade ajal märgata klientide väga suurt huvi kampaaniatoodete vastu. Nende osa on viimase aastaga inimeste ostukorvis tunduvalt kasvanud ning vähem tehakse emotsioonioste. Samuti tarbitakse vähem premium-tooteid ja gurmeekaupu ning vaadatakse hoolega toodete kilo- ja liitrihinda.
Seda, et kliendid esmalt kauba hinda vaatavad, märkis ka Abja Coopi juhataja Laili Lamp. «See kast, kus on allahinnatud tooted, tehakse kiiresti tühjaks,» sõnas ta ja ütles, et kampaaniatoodetega on sama lugu.
Aegade rekord
Tunamulluse keskmisega võrreldes tõusis tarbijahinnaindeks 2022. aastal 19,4 protsenti ning selle suurimad muutjad on olnud eluasemega seotud hinnad. Statistikaameti juhtivanalüütik Viktoria Trasanov on statistikaameti uudisvoos öelnud, et lõppenud aastal andsid eluasemega seotud hinnatõusud kogutõusust kaks viiendikku. Kodudesse jõudnud elekter kallines aastavõrdluses 94,4 protsenti, gaas 123,8, tahkekütus 73,5 ja soojusenergia 49,1 protsenti. Toit ja mittealkohoolsed joogid andsid kogutõusust ligi veerandi. Toidukaupadest kallinesid enim jahu ja tangained, suhkur, muud õlid ja munad. Bensiin oli 30 protsenti ja diislikütus 45,9 protsenti kallim.
2021. ja 2022. aasta detsembri võrdluses mõjutasid tarbijahinnaindeksit enim toidu ja mittealkohoolsete jookide hinnamuutused, mis andsid kogutõusust ligi 40 protsenti.
Rivo Veski sõnul ei ole suurte jaekettide käibenumbrid siiski kahanenud, vaid kasvanud. Selver näiteks purustas detsembris oma kõigi aegade käibe rekordi. Küll on tõsiasi, et kasvu on vedanud vaid hinnatõus ja koguseline müük kahaneb. See tähendab Veski sõnul, et inimesed toovad poodidesse endiselt sama suure summa raha, teevad soodsamaid valikuid, aga saavad selle eest kokkuvõttes vähem. «Toidukaupade kallinemine ei ole lõppenud ja jätkub tõenäoliselt aasta esimeses pooles, sest kõik hinnatõusud ei ole veel toodetesse jõudnud. Need tõusud ei ole aga enam nii ootamatud ega toimu nii sageli,» ütles ta.
Laili Lamp tähendas, et ta ei oska praegu öelda, kas hinnad kasvavad edasi või on oodata kasvu pidurdumist, sest hinnamuutused toimuvad pidevalt. «Aga need ei ole massilised, vaid teatud kaubagruppides. Nii nagu tootja need turule paiskab, nii see kaubanduses kajastub,» lausus ta.
Munad ja majonees
Toidukaupadest on möödunud aastal kõige vähem hinda kasvatanud alkohol. Kõige enam on Rivo Veski sõnul kallinenud aasta jooksul need tooted, mille mitu komponenti on hinda kergitanud. Näiteks kanamunade puhul on need linnusööt, elekter ja soojusenergia. «Nii sööda kui energia hinna kallinemine kokku kergitas möödunud aastal kanamunade hinda mitmel korral,» lausus ta. Teiseks näiteks tõi ta majoneesi. «See sisaldab mune, suhkrut ja õli, mis olid kõik eraldi suure hinnatõusuga tooted.»
Seda, et kümne munaga pakk maksab juba üle kolme euro, tähendas ka Laili Lamp. Samas on kõrval kampaaniaga pakkuda 1,99-eurone munakarp ja inimesed vaatavad sellises olukorras ikkagi ennekõike hinda. «Enne oli ju munakarbi hind üldse 1,50 või 1,90, aga nüüd on 3,50 ja see paneb ikka ahhetama,» sõnas ta.
Ta tõdes, et kindlustunde vähenemine ja muutlikud olud on loomulikult tarbijakäitumises paista, eriti kui arvestada, et tegu on maapiirkonnaga, kus palgad on teised kui linnas ja suur osa elanikkonnast pensionärid. «Raha tuleb lugeda, sest kõik hinnad tõusevad,» nentis ta.