VASTULAUSE ⟩ Tonio Tamra: miks tunduvad Seedrile otsused, mis seni tundusid head, nüüd mõru uusaastakingina?

Tonio Tamra, Viljandi abilinnapea Foto: Viljandi linnavalitsus

AASTA esimestel päevadel ilmus Sakala arvamusküljel pikaaegse Viljandi linnavoliniku, Isamaa erakonna esimehe Helir-Valdor Seedri artikkel, milles ta esitab hulga lasteaia kohatasu puudutavaid väiteid parlamenti kandideerivale inimesele sobivas valguses. Selle valdkonna eest vastutava abilinnapea ja lasteaias käiva lapse isana tunnen, et pean tooma teemasse veidi rohkem selgust.

Viljandi lasteaedade kohatasu on juba aastaid olnud seotud miinimumpalgaga sellepärast, et tagada lasteaedade materiaalne toimetulek ka elukalliduse kasvu korral. Kahel eelmisel aastal pole siin lasteaia kohatasu tõstetud. 2021. aastal sellepärast, et riik ei tõstnud miinimumpalka. 2022. aastal küll miinimumpalk tõusis, kuid praegune linnavalitsus otsustas minna teises suunas. Uus linnavõim asus ellu viima koalitsioonilepingus lubatud kohatasu vähendamist ning osas lasteaedades langes kohatasu 13 protsendilt miinimumpalgast 11,61 protsendile, osas 12 protsendilt miinimumpalgast 10,72 protsendile. See oli esimene samm selleks, et alandada kohatasu 10 protsendile miinimumpalgast, mis on kirjas koalitsioonileppes, ning eesmärk püsib.

Helir-Valdor Seeder kirjutab oma uusaastapöördumises "Tegelikult tuleks lasteaiatasud alampalga sõltuvusest lahti siduda, nagu Isamaa on korduvalt soovitanud", ent jätab seejuures mainimata olulise fakti. Aastatel 2005–2021 ehk 16 aasta jooksul olid tema ja erakond Isamaa Viljandis koalitsioonis. Miks ta siis lasteaia kohatasusid miinimumpalgast lahti ei sidunud? Miks ei teinud seda viimased kolm Isamaa haridusvaldkonna eest vastutavat abilinnapead? Ja miks alles järgmine ehk praegune koalitsioon hakkas selle teemaga tegelema?