Nädala kasv ⟩ Maakonna rahvaarv, mis tegelikult ei kasvanud

Maakonna rahvaarv on aastakümneid kahanenud ning praegu juurdetulnud on sõja eest põgenenud inimesed, kes tahavad tagasi koju minna. Mida toob tulevik? Foto: Fotogrin

Esimest korda 30 aasta jooksul on Viljandimaal elanike arv kasvanud. Edukas regionaalpoliitika? Ääremaastumise lõpp? Kahjuks mitte. Aasta jooksul on maakonna rahvastikuregistrisse kantud ligi 500 Ukraina sõjapõgenikku.

Kui kõrvale jätta asjaolu, et ligi 500 inimest on pidanud oma kodu, elu ja unistused maha jätma ning ootavad, et see arutu sõda lõpeks, on see kahtlemata meeldetuletus, et «rahvastik» ja «rahvastikupüramiid» pole ainult mõisted, millega põhikoolis geograafiatunnis lapsi kiusatakse. Ei vähene mitte üksnes Viljandimaa elanike arv. Ka Eesti elanike arv on võrreldes 90-ndatega vähikäiku teinud, kuigi viimastel aastatel on rahvaarv eri põhjustel pisut kasvama hakanud.