Sel nädalal korraldas Eve Soopa Ukraina lastele loomade söödasõime ehitamist ja nagu ta ütleb, ei tee ta seda kõike endale tähelepanu tõmbamiseks, vaid sellepärast, et tunneb: seda on vaja. «Ma tunnen, et aitamine on mingit viisi mu eluülesanne.»
Aga et teisi aidata, selleks on aitajalgi abi tarvis. «Üksinda väsib kiiresti ja koos ollakse tugevamad.»
Teadlikult aitamise juurde jõudis Eva Soopa 16 aastat tagasi, kui ühines heategevusliku Lions-liikumisega. Sestpeale on heategevuse osa tema elus aina kasvanud. Ta räägib kogukonna eest hoolitsemisest ning nendib, et need moodsalt kogukonnaks nimetatavad seltskonnad võivad olla väga erineva suurusega ja ühendada erinevate huvidega inimesi. «Minu ümber on palju häid inimesi, kes moel või teisel on minu tegemistes kaasa löönud, põgenike jaoks annetanud ja üldse aidanud. Olen südamest tänulik kõigile, kes on aidanud mul kasvada, minu ellu palju kirkust toonud ning ilma kelleta poleks ma see, kes olen.»