Tellijale
Kadri Paas: laenuraha eest leiva ja häälte ostmine viib Eesti mülkasse
5. jaanuar 2023, 13:05
PRAEGUSE valitsuse juhtimisel, aga ka eelmiste valitsuste otsuste tõttu vajub Eesti aina sügavamasse laenumülkasse. Viimase viie aasta jooksul on riigi kulud kasvanud 47 protsenti. Seejuures ei vähendata Toompeal avaliku sektori kulutusi, vaid antakse hinnatõusule hoopis hoogu juurde.
Oktoobris laenas Eesti riik kümneks aastaks miljard eurot peaaegu sama kallilt nagu Itaalia ja Kreeka. Itaalia kümneaastaste võlakirjade intress on 4,45 protsenti, Kreekal 4,66 protsenti ning Eesti võlakirjade intress ulatub 4,023 protsendini aastas, mis tähendab laenamist 32 korda (!) kallimalt kui veel kaks aastat tagasi.
Rahandusministeeriumi andmetel kasutatakse kallist laenuraha riigieelarve puudujäägi katmiseks ja likviidsusreservi täiendamiseks, teisisõnu Eesti riigi toimimas hoidmiseks. Sisuliselt laenatakse raha, et poest süüa osta. Ministeerium lubas lahkelt, et riik võtab ka edaspidi jooksvate kulutuste katmiseks laenu. Eesti võlakoormus kerkib alanud aastal 19,8 protsendini sisemajanduse kogutoodangust (SKT). Võlg kasvab 780 miljoni euro võrra, 7,65 miljardi euroni.
KUI EESTI PANK püüab nagu Euroopa Keskpankki inflatsiooni ohjeldada, siis Toompeal köetakse takka nii inflatsiooni kui hinnakasvu. See pole minu hinnang, vaid Eesti Panga tõdemus. Lihtsamalt öeldes: valitsus võtab jooksvate kulutuste tegemiseks ja toetuste väljamaksmiseks järgneva nelja aasta jooksul miljard eurot laenu, et kõikidele valimatult raha pihku lubanuna suudaks valimatult toetusi välja maksta.
Seetõttu tõuseb riigi võlakoormus 2026. aastaks 19 protsendilt 26 protsendile SKT-st. Samas tempos jätkates tuleb kümne aasta pärast neljaprotsendilise intressimäära juures maksta ligi miljard eurot intresse aastas, hoiatab keskpank. Mõistagi ei ole riik aga mingisugune abstraktne elukas, vaid meie kõik. Iga inimese kohta teeks see 700 eurot aastas. Veel 2018. aastal oli Eesti riigi võlg kõigest 8,2 protsenti SKT-st.