Farištamo Eller: presidendi kõne oli kaunis ja siiras, ent jättis keskkonna taas vaeslapse ossa

Farištamo Eller, looduskaitsja Foto: Erakogu

OLLES ära kuulanud president Alar Karise tegelikult väga ilusa ja siira aastalõpukõne, siis küsisin endalt äkki: "Mis siis õieti peab juhtuma, et uusaasta kõnes saaks kas või möödaminnes ära mainitud ka häviva looduse ja elukeskkonna katastroofiline olukord?"

eadlased pöörduvad järjest jõulisemalt inimkonna poole selgitades väsimatult vajadust muuta ja muutuda, paljud inimesed teevad suuri jõupingutusi, et teadlaste sõnum poliitikuteni jõuaks, sest piiratud ressurssidega planeedil pole lõputu majanduskasv võimalik, aga "pidu Titanicul kestab".

PRESIDENT mainis oma kõne alguses ära meid möödunud aastal laastanud kriisid: "Oli raske aasta. Lähedal lahvatanud sõja aasta, pingete, julgeolekuriskide, kõrgete hindade ja inflatsiooni aasta."

Kõik väga õige, aga ... Ootasin, et vajadus lõpetada kliimamuutuste põhjus – üha suuremate kasumite nimel planeedi ekspluateerimine – saaks natukenegi tähelepanu, sest ainult roheportaalides ja meedia teadusnurkades neist teemadest rääkimisest on vähe. Vajalikke otsuseid poliitikutelt pole aga ikka veel pea üldse. Eestiski ei rõhuta enamiku erakondade keskkonda puudutavad platvormid vajadust peatada inimtekkeline elurikkuse kadu ja kliimamuutused, ümber mõtestades näiteks toidutootmine ja toidujulgeolek. Ja üha kasvav nõudlus energia järele ning üleüldine liigtarbimine. Hämmastun pidevalt, kuidas näiteks toiduvalikute seos elurikkuse kao ja kliimakriisiga ikka veel tabuteema on. Inimene on oma jätkusuutmatu tegevusega, sealhulgas ka ebaeetilise toidu tootmisega, viinud planeedi katastroofilisse olukorda.