TERVIS Haiguste levik Eestis kasvab, eelmisel nädalal tuvastati 3125 koroonahaiget

Sakala
Copy
A-gripiviiruste osa kõigist haigustest on peaaegu pool.
A-gripiviiruste osa kõigist haigustest on peaaegu pool. Foto: Madis Veltman

Terviseamet andis teada, et grippi haigestumine on lõuna regioonis, kuhu kuulub ka Viljandimaa, kahanenud. Eestis tervikuna on haigestumine erinevatesse haigustesse, peamiselt grippi, aga kasvuteel. Kuigi apteegid on teada andnud mitme ravimi nappusest, gripivaktsiini veel jagub ning ka COVID-19 levik ei tekita praegu muret.

Eelmisel nädalal haigestus ameti andmetel ägedatesse ülemiste hingamisteede nakkustesse 7089 inimest, kellest enam kui kolmandik olid lapsed. Gripijuhtumeid registreeriti 1283, COVID-19 juhtumeid lisandus eelmisel nädalal 3125.

Terviseameti gripikeskuse peaspetsialisti Olga Sadikova kinnitusel on haigestumuse intensiivsus praegu suur ja gripiviiruse levik Eestis laialdane. Nagu ta pressiteate vahendusel teada andis, kasvas grippi haigestumus 33 protsendi võrra ja haiglasse sattus enam kui 58 protsenti rohkem inimesi kui nädal varem. Haigestumine kasvas kõikides vanuserühmades, suuremat kasvu täheldati eakate hulgas, kus haigestunute arv lausa kahekordistus.

Sadikova sõnul aeglustus grippi haigestumuse juurdekasv lõuna regioonis, haigestumus püsis stabiilsena Valga- ja Jõgevamaal. "Haigestumine neljakordistus Ida-Virumaal ja kahekordistus Lääne-Virumaal, Pärnumaal ning Põlvamaal," lisas ta.

Sadikova tuletas meelde, et nii gripp kui ka COVID-19 võivad olla raske kuluga haigused. "Eriti ohustatud on väikesed lapsed, rasedad, kroonilised haiged ja vanemaealised," selgitas ta ja lisas, et ka kergete sümptomitega inimene võib viirust levitada riskirühmadele, kellele võib haigestumine kujuneda eluohtlikuks. "Viiruse leviku kõrghooajal tuleb vältida tõbisena riskirühmade külastamist," sõnas ta.

Esialgsete andmete põhjal moodustab A-gripiviiruste osakaal 47,8 protsenti kõikidest uuritud proovidest. Nii Eestis kui ka Euroopas on A-gripiviirus domineeriv. RS-viiruse osakaal moodustab 13,4 protsenti. Human metapneumoviiruse ja rinoviiruse osakaal moodustavad võrdselt 7,7 protsenti ja SARS-CoV-2 viirused kuus protsenti.

Nädala jooksul kinnitati 3125 COVID-19 juhtu, haigestumine sellesse tõppe püsib stabiilne ja haiguse levik on endiselt laialdane. COVID-19 tõttu haiglaravi vajavate inimeste hulk on aeglases kasvutrendis, kuid intensiivravi ja juhitava hingamise vajadus ei näita terviseameti hinnangul praegu murettekitavat kasvu. Kolmapäeva hommikul oli haiglas 290 COVID-19 haigusesse nakatunud patsienti, kellest 103 vajasid haiglaravi haiguse enda tõttu.

Eelmisel nädalal oli haiglaravil 38 patsienti, viimase kahe nädala jooksul on hospitaliseeritud 84 inimest. Hooaja algusest on gripi tõttu vajanud haiglaravi 138 inimest. Terviseametile laekunud andmetel on sel hooajal surnud gripi tüsistuste tõttu kolm üle 80-aastast inimest. Arvestades haigestumise suurenemist vanemaealiste hulgas, suureneb järgmistel nädalatel ilmselt ka haiglaravile paigutatavate arv.

Gripivaktsiini aga Eestis veel jagub. Erakliinik Qvalitas andis reedel teada, et tänavuse hooaja laste ja täiskasvanute gripivaktsiinid on saadaval kõikides Qvalitase esindustes, lastele ja noortele on võimalik valida ka gripi vastu vaktsineerimine ninaspreid kasutades.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles