Unistuste koorelahutaja või 13 000 marka elujärje säilitamiseks. Millest kõnelevad sada aastat vanad jõulukuulutused?

Valik 1922. aasta detsembris Sakalas ilmunud kuulutusi ehk mida otsiti, pakuti ja soovitati sada aastat tagasi jõulukuul. Foto: Kuvatõmmis

Eelmisel aastal jõudis minu postkasti täpselt üks jõulukaart – paberpostkaart. Seevastu e-kirjaga saabunuid oli tohutult. Mis neist saab? Vaatad läbi ja siis jäävad nad pealetulevate kirjade laviini alla ning ühel hetkel saavad virtuaalprügiks. See, mis on paberil, võib aga veel sada aastat hiljem lugemiseks olla.

Sakala uuris, milliseid kuulutusi leidus jõulukuul sada aastat tagasi ehk detsembris 1922. Sest see, mis must valgel trükitud, säilib. Nii võis välja lugeda, et või kõrge hinna tõttu oli väärt kink koorelahutaja, ja härra Leoke tegi lehes suurt jõulukampaaniat. Oli ka reakuulutusi, milles noormees palus kõlbelise elujärje säilitamiseks rikaste preilide, prouade ja härrade abi.

«Tol ajal käis kuulutamine ikka suuresti ajalehe kaudu,» lausus Viljandi muuseumi direktor, ajaloolane Jaak Pihlak. Ta rääkis, et rohkem hakati kuulutama Eesti ajal, kuid kuulutusi ilmus juba tsaariajalgi. «Muidugi pandi ka suuri seinakuulutusi ja info liikus suust suhu. Üksteisele räägiti, kus on tulemas mõni pidu või miskit müüakse.»