TUNNUSTUS ⟩ Koguduse esimesed tänumedalid saavad kunagine õpetaja ja kiriku perenaine
22. detsember 2022, 11:34
/nginx/o/2022/12/22/15041178t1h056e.jpg)
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Viljandi Jaani koguduse nõukogu asutas koguduse juubeliaastal tänumedali, mida hakkavad saama isikud, kes on oma tegevusega edendanud kristlikke väärtusi ning andnud märkimisväärse panuse koguduse ja linna heaks. Esimesed tänumedali saajad on endine Viljandi Jaani koguduse õpetaja Jaan Tammsalu ja kiriku perenaine Leili Weidebaum.
Tänumedalid antakse kätte Viljandi Jaani koguduse 550. aastapäeva jumalateenistusel 27. detsembril kell 17. Pidulikul teenistusel jutlustab peapiiskop Urmas Viilma.
Koguduse õpetaja Marko Tiitus avaldas heameelt, et esimeste tänumedalite omanikeks saavad just Tammsalu ja Weidebaum. "Ilma nende kahe inimese töö, hoole ja armastuseta ei oleks meil praegu niisugust Jaani kirikut ja kogudust," ütles ta. "Tegemist on pikaajalise pühendumisega. Nad mõlemad on andnud olulise osa oma elust ja armastusest Viljandile ja Jaani kogudusele. Nad on teinud seda koos, teineteist toetades ja täiendades, ning seetõttu on sümboolne, et me saame nad koos kutsuda koguduse juubeliaastal tänumedaleid vastu võtma."
Jaan Tammsalu oli aastail 1992–2004 Viljandi Jaani koguduse õpetaja ja aastail 1997–2004 Viljandi praostkonna praost. Alates 2004. aastast on ta Tallinna Jaani koguduse õpetaja ja alates 2007. aastast Tallinna praostkonna praost.
Leili Weidebaum on Viljandi Jaani koguduse liige aastast 1993, aastail 1993–2005 oli ta koguduse perenaise ja sekretäri ametis õpetaja Tammsalu parem käsi. Pensionäripõlves on ta olnud suviseks kirikuvalvuriks. Praegugi võtab ta osa koguduse ettevõtmistest ning osaleb eakate pärastlõunatel.
Tänumedali kujunduse autor on viljandlane Tõnno Habicht. Sellel on kujutatud Viljandi Jaani kiriku nimipühakute Püha Frantsiskuse ja Püha Johannesega seotud sümboleid: Püha Frantsiskuse sümbolitena T-kujulist risti, lilli, linde ja pruuni värvi ning Püha Johannese sümbolitena raamatut, kirjasulge, kotkatiibu ja rohelist värvi. Tervikuna moodustavad sümbolid ladina risti alusel oleva lille.
Viljandi Jaani kirik on seitsme ja poole sajandi pikkuse ajalooga hansalinnas Viljandis mitte ainult kõige vanem pühakoda, vaid ka kõige vanem hoone, mis seniajani tegutseb oma algsetes funktsioonides. Aastatel 1466–1472 Püha Frantsiskuse ordu kloostrikirikuna rajatud pühakoda jätkas reformatsiooni tulles tegevust luterliku linnakirikuna ning on sõdades ja tulekahjudes saadud purustuste järel ikka ja jälle üles ehitatud. 1952. aastal võõrandas Nõukogude võim Jaani kiriku koguduselt ja muutis selle kaubalaoks. 1991. aastal Jaani kogudus taastati ning 1992. aastal pühitseti Jaani kirik taas pühakojana koguduse ja linnarahva kasutusse.