Reisikindlustusleping tasub põhjalikult läbi lugeda

Need, kes plaanivad välisreisi, peaksid kindlasti mõtlema kindlustusele, mis aitab neid ebameeldivuste korral. Milline vorm on hädavajalik ning mille vastu see kaitseb? «Sakala» uuris kindlustuslepingute tingimusi.

Kuigi firmad pakuvad ka spetsiaalseid kindlustusi, näiteks õigusabikindlustust, soovitatakse reisile minejaile ennekõike kolme: tervise-, reisitõrke- ja pagasikindlustust.

Ravikindlustuskaardist üksi ei piisa

Esimene, mille peale tavaliselt mõeldakse, on tervisekindlustus, mida lepingutes enamasti mainitakse meditsiiniabi kindlustusena. Et Euroopa Liidus ja mõnes liiduväliseski Vana Maailma riigis kehtib haigekassas kindlustatule Euroopa ravikindlustuskaart, võib tekkida küsimus, miks on vaja sõlmida veel eraldi meditsiiniabi lepingut. Põhjus on lihtne: ravikindlustuskaart ei kata paljusid arstiabiteenuseid, mida võidakse vajada.

Näiteks tuleb maksta asukohamaa tariifide järgi omavastutustasu (visiiditasu, voodipäevatasu) ning neid patsiendile ei korvata. Samuti ei kata kaart riikidevahelise transpordi kulutusi. Ka haigekassa ise soovitab oma kodulehel sõlmida eraldi reisikindlustuse.

Tuleb ette ka olukordi, mille korral kindlustuspoliis ei aita: näiteks pole sellest abi kroonilistel haigetel ja rasedatel.

Kindlustusfirmad selgitavad poliisi kasulikkust põhjalikumalt kui haigekassa. Ühe koduleheküljelt loeme: «Reisikindlustuslepingu alusel katab kindlustusselts kõik juhtumiga seotud kulud, see tähendab ravimid, visiiditasud, haigla ja transport raviasutusse. Hüvitatakse nii riiklike kui ka erameditsiini asutuste arved.» Seega tundub mõistlik kasutada mõlemat kaitset.

Terviserike peab olema ootamatu

Kui uurida lähemalt, mis kindlustusfirmade lepingutes tervisekindlustuse kohta on öeldud, võib nentida, et üldiselt on mitut lehekülge hõlmavad tingimused mõistlikud. Lihtustatult öeldes ei käi kindlustuse alla sellised haigused, mida on võimalik ette näha, näiteks plaanipärane ravi. Eeldatakse, et haigestumine või vigastus on ootamatu, ja arstiabi saamine peab olema vältimatu.

Omaette teema on spordiga tegelemine: vähegi ohtlikumad ja vigastusaltimad alad, nagu mäesuusatamine või veemotosport, vajavad kindlustuskaitse saamiseks poliisile märget «ohtlik harrastus». Mõistagi saab selle lisatasu eest.

Kui spordialaga ei tegelda hobi korras, vaid treeninguna, laieneb nimekirja kuuluvate alade loetelu märgatavalt ning hõlmab muu hulgas pallimänge ja rattasporti. Samasse kategooriasse kuulub ka igasugune matkamine. Küllap võib nimekiri kindlustusseltsiti erineda.

Mägironimine, langevarjuhüpped ja mäesuuskadega väljaspool ametlikke radasid sõitmine (nimekiri on muidugi pikem) ei kuulu üldse meditsiiniabi kindlustuskaitse alla. Kindluse mõttes oleks spordilembestel inimestel mõistlik need lepingupunktid põhjalikult läbi lugeda.

Tähele tasub panna sedagi, et mitme haigusjuhtumi puhul (näiteks hambaravi ja ambulatoorne ravi) on kompenseerimisel ülempiir, mis võib olla eri kindlustusfirmades erinev.

Reisitõrkekindlustus tuleb sõlmida aegsasti

Teine tähtis liik on reisitõrkekindlustus, mis peaks kaitsma inimest sõidu ärajäämise, hilinemise või katkemise korral. Sellegi tingimused mahuvad lepingutes paarile leheküljele ja kuigi nende läbilugemine võtab aega, tuleb tutvumine lepingu sõlmijale kasuks.

Kindlustuslepingu peaks sõlmima võimalikult aegsasti enne reisi. Muidu võib juhtuda, et probleemi ilmnedes — näiteks ootamatu haigestumise korral või muude reisi takistavate asjaolude esile kerkides — ei ole dokument veel kehtima hakanud ning kindlustus ei hüvita reisi maksumust. Peale kindlustuslepingu sõlmimise on tähtis jälgida, et makse oleks õigel ajal tehtud.

Reisitõrkekindlustusest on abi juhtudel, kui reisija ei jõua reisi algus-, siht- või transiidipunkti, sest tema regulaarliinil sõitev transpordivahend ei välju või hilineb liiklusõnnetuse, raskete ilmaolude või tehnilise rikke tõttu.

Isikliku auto puhul tuleb põhjusena arvesse ainult liiklusõnnetus, aga siis ei tohi ise olla selle põhjustaja. Liiklusummikut ei peeta piisavaks, kui see pole just tekkinud liiklusõnnetuse tõttu.

Kui hilinemise tagajärjel on kaldutud reisigraafikust kõrvale, hüvitatakse kliendile lisandunud pileti ümbervahetamise kulud või alternatiivse regulaarse transpordivahendi kasutamise kulud odavamas saada olnud hinnaklassis. Samuti kompenseeritakse mõistlikud ja vajalikud ööbimise lisakulud.

Lepingut sõlmides on võimalik valida veel reisitõrke lisakindlustuskaitse, millest on abi ka teiste reisi ärajäämise või sellele hilinemise põhjuste (looduskatastroof, streik) puhul. Loomulikult tuleb siis juurde maksta.

Meeles tasub pidada sedagi, et kui mõne tõrke puhul saadakse kompensatsiooni selle põhjustajalt, siis kindlustus seda topelt ei korva.

Pagasikindlustus katab väheseid asju

Kolmas reisile minnes enim kasutatav kindlustus hõlmab pagasit ja peaks korvama selle kaotsimineku ja kahjustumise. Pagas on kindlustusega kaitstud, kui see röövitakse/varastatakse või läheb kaotsi / saab kahjustatud transpordi- või majutusettevõtte vastutuse või järelevalve all olles.

Kui tervisekindlustus ja reisitõrkekindlustus paistsid olevat igati mõistlikud abivahendid, siis pagasikindlustuse tingimused muudavad selle mõttekuse küsitavaks.

Alustada tasub kas või sellest, et vähegi väärtuslikud või õrnad esemed ei käi kindlustuse alla. Kõik vaadeldud firmad välistavad oma lepingus raha, pangakaartide, piletite, antiik­esemete, kunstiteoste, mobiiltelefonide, prillide, päikeseprillide, väärismetalle sisaldavate esemete, käsikirjade ning klaasist, portselanist või muude haprate esemete kindlustamise.

Elektroonikaseadmed, nagu audio- ja videotehnika, arvutid, käekellad, dokumendid ja võtmed kuuluvad küll kindlustatava pagasi hulka, kuid nende hoidmise kohta kehtivad väga spetsiifilised tingimused: neid tohib transportida ainult käsipagasis ning need peavad olema kindlustatu pideva ja vahetu järelevalve all.

Majutusasutuses tuleb nimetatud esemeid hoida seifis ja autoga reisides ei tohi neid väljudes sinna jätta. Lennukis kästakse sellised asjad salongi kaasa võtta, pagasiruumi antute kohta kindlustus ei kehti — isegi kui mõnda eset pole lennufirma reeglitega lubatud salongi viia.

Jämedalt võttes kehtib pagasikindlustus üksnes rõiva- ja tarbeesemete kohta.

Neidki lepingupunkte tasub hoolikalt lugeda, et ei tekiks petlikku ettekujutust, millised asjad tegelikult pagasikindlustusega kaitstud on ja kuidas käib kompenseerimine.

Meeles tasub pidada sedagi, et ka enamik lennukompaniisid on end sidunud kaotatud, hilinenud või kahjustatud pagasi kompenseerimisega. Montreali konventsiooni alusel kehtestatud maksimaalne limiit ulatub üle 1300 euro. Seega on lennusõidul pagas nii või teisiti kaitstud.

Teisalt on audio-videotehnika, kergesti purunevast materjalist esemed ja väärisesemed selgi puhul jäetud reisija omavastutusele. Jutu moraal on, et reisile minnes tuleks kaasa võtta võimalikult vähe väärtuslikke ja õrnu asju ning hoida need pidevalt oma silma all.

See oli põgus ülevaade asjadest, mis kindlustustingimusi lugedes silma hakkasid. Et detailides võivad firmade pakkumised erineda ja erijuhtumeid on palju, tasub enne lepingu sõlmimist läbi lugeda ka väikses kirjas tekst, et hiljem poleks asjatuid ootusi.