Loomakaitsjad asusid pärandina saadud talus metsa langetama

Selline pilt avanes sel nädalal Audemäe talu endise metsatuka veeres. Loomakaitsjate sõnul on tegemist hooldusraiega, kohalikud nimetavad seda aga lageraieks. Palkidest saadav raha läheb loomade tarbeks. Foto: Siim Riid

Kaks aastat tagasi Abja vallas suure talu pärinud Eesti loomakaitse selts laseb saadud maalt maha võtta ligi 20 hektarit metsa, mis pärandaja sõprade meelest ei lähe kokku tema viimse tahtega.

«Me ei osanud omal ajal testamenti kirjutada kindlat punkti, mis keelaks metsa maharaiumise,» tõdes kunstiteadlane Mai Levin, kes aitas Audemäe talu perenaisel Eestis ainulaadset testamenti koostada. Kirja läks ainult nõue, et maja ümber kasvavad puud peavad alles jääma.

Metsateatiste kohaselt võib Eesti loomakaitse selts (ELS) kinnistult maha võtta ligi 20 hektarit metsa, mis on pool talumaadel kasvavast metsast. Suur osa sellest on tormimurd, kuid kavas on maha raiuda ka põtrade söödud kuusik ning ülekasvanud lepik.

ELS sõlmis lepingu metsafirmaga, kes nädal tagasi Abja vallas Räägu külas ka metsatööd alustas. Üsna pea jõudis firmasse teade maaga seotud segaduste kohta. Reedel panid töömehed masinad kokku ja firma teatas, et pole nõus töid jätkama enne, kui ELS on testamendiga seotud juriidilised küsimused lahendanud.

Üllatav testament

Audemäe talu omanik Edith Laiv oli väga hakkaja loomakaitsja ning Tallinnas loomakaitse seltsi asutaja. Ta kujundas talust omamoodi kodu- ja metsloomade kaitseala: majas elas kümneid kasse ning talu juurde kuuluval 80 hektaril kehtis aasta läbi jahikeeld. Puid lasi Laiv küll aeg-ajalt metsas langetada, kuid seda väidetavalt vaid nii palju, kui tema ja lähemad naabrid ahjukütmiseks vajasid.

Enne surma hakkas perenaine mõtlema, mis peaks tema varast edasi saama. Lapsi tal polnud ning sugulastele ta vara jätta ei tahtnud. Nii võttis ta ühendust toonase loomakaitse seltsi juhi Heiki Valneriga ja pakkus talu seltsile.

Edith Laiv suri ootamatult 2009. aasta lõpul ja paar kuud hiljem sai selts notarilt üllatava teate, et talu ongi talle pärandatud. Nüüdseks loomakaitse seltsist lahkunud Valneri sõnul oli testament olemuselt deklaratiivne, juriidiliselt aga üsna ebapädev. «Eks ta oli selle iseenese tarkusest teinud,» ütles ta.

ELS-i uus juhtkond ei osanud paar aastat taluga midagi ette võtta, kuid nüüd otsustas ta osa Audemäe metsast rahaks teha. Saadav summa läheb kodutute loomade eest hoolitsemiseks.

Seltsi esindaja Marion Vahuri teatel ei tehta Audemäel midagi sellist, mida endine omanik oleks testamendis keelanud. «Et mets ilus ja korras püsiks, on seda vaja majandada ja harvendada,» selgitas Vahuri. Lisaks lubas ta, et kevadel istutab selts tühjaks jäänud lankidele uued taimed.

Mai Levin on aga veendunud, et ehkki testamendis puude langetamist otsesõnu ei keelata, oli endise perenaise soov, et metsa ei puututaks. «Kindlasti poleks Edithil midagi selle vastu, kui loomakaitse selts talust tulu saaks, aga ehk saaks talu teisiti teenima panna,» lisas ta.

Taastuskeskust ei tule

Naabrite hinnangul ei saa talumaadel tehtavat raiet kuidagi harvendamiseks nimetada, see olevat ilmselge lageraie. Samas külas elava Siim Riidi sõnul on Audemäe metsas tehtavad tööd kohalikele täiesti mõistetamatud.

«Teadaolevalt soovis pärandaja oma talu maadel pakkuda pelgupaika metsloomadele ega tahtnud, et metsa kasutataks kommertslikel eesmärkidel,» lisas Riid. «Kui talu pärandamine loomakaitse seltsile oli Eestis enneolematu, siis miks selts vilistab lahkunu viimasele soovile?»

ELS teatas, et ei vilista sugugi pärandaja viimsele soovile, vaid üritab talus mõistlikult majandada. Seltsi kodulehel on kirjas, et kõnealust metsa pole üle kümne aasta hooldatud ning et tagada selle normaalne areng ja loomadele käigurajad, tuleb teha ka raiet.

ELS-i juhatuse liige Tania Selart tunnistas, et peale metsaraiumise seltsil taluga teisi kindlaid plaane pole. Seepärast pole ka selge, kui palju metsamüügi rahast talu korrastamiseks läheb. Suurem osa rahast läheb kodutute loomade aitamisele ning see tähendab, et raha kulutatakse peamiselt Tallinnas ja Ida-Virumaal.

Selarti hinnangul on üsna Läti piiri ääres paikneva talu asukoht pealinnas tegutseva seltsi jaoks väga halb. Endise omaniku unistus rajada Audemäele metsloomade taastuskeskus olevat seltsile liiga suur suutäis.