Kairi Kärner: ainult sisuline arutelu parandab poliitkultuuri

Kairi Kärner Foto: Elmo Riig

VILJANDI vallavolinike Anzori Barkalaja, Mait Allase ja Valmar Haava hiljutised sõnavõtud Sakala veergudel meenutavad mulle kunagist seriaali "M-Klubi," kus toimetavad Majesteet, Magister, Maamees ja teised tegelased. Igaüks on justkui kõige targem ja pall lüüakse alati kellegi teise kapsaaeda. Kuid mitte seriaalist, vaid hoopis meie poliitkultuurist soovin mõned mõtted jagada.

Esmalt tuleb märkida, et Valmar Haava eksitab lugejaid tahtlikult. Ta arvab midagi ning teeb siis sellest järeldused. Sellest võiks ikkagi aru saada, et kui hinnangu aluseks olev faktiline asjaolu on vale, ei saa ka õigeid järeldusi teha.

Ta kirjutab, justkui oleks kedagi sunnitud volikogu kohast loobuma või liikmelisust peatama. Teadaolevalt ei ole peale minu kedagi teist, kellel oleks käesoleval aastal meie vallas volikogu liikme volitused peatatud. Oma otsuste tegemisel olen aga lähtunud ikka isiklikust tahtest, mitte millestki muust.

Oluline põhjus, miks pidasin õigeks oma volitused ajutiselt peatada, oli huvide konflikt. Ma ei pea võimalikuks esindada mõlemat vaidluses olevat osapoolt ühel ajal: mittetulundusühingut Suislepa Mõis juhatuse liikmena ja Viljandi valda selle kõige kõrgema organi koosseisus. Vaidluse objekt on poolte vahel sõlmitud hoonestusõigusleping, mis puudutab Suislepa endist koolimaja ja staadioni.

Lisaks volituste peatamisele volikogus soovisin välja astuda volikogu kodanikeühenduste ja külaarengu komisjonist.