Uuring tõestas Maalasti kuulumist Eesti vanimate inimasustuste hulka

Arheoloogid on Maalastis suhteliselt tihedad külalised ja sealseid leide on klassifitseeritud nii pronksi- kui rauaaega kuuluvaks. Foto: Ragnar Saage

Lõppev aasta oli Maalasti asulakohas Põhja-Viljandi­maal Navesti jõest põhja pool neemikul leidude poolest küll tavatult vaikne, ent valmis ­uurimus, mis kinnitab, et Maalasti kiviaegse asustuse võib dateerida hilismesoliitikumi ehk ­7000.–5000. aastasse enne Kristust. Seega elati seal juba ligi 9000 aasta eest ja see teadmine paigutab Maalasti Eesti vanimate teadaolevate inimasustuste sekka.

Arheometallurg Ragnar Saage jõudis oma meeskonnaga järeldusele, et Suur-Võrtsjärve ajal oli see koht kas järve kaldal või järves väikesel saarel, mis pakkus suurepäraseid püügimajanduse võimalusi. Kui paljud teised Suur-Võrtsjärve asulad võidi hilismesoliitikumi jooksul maha jätta veetaseme languse tõttu, siis Maalasti jäi oma kohale.