Sibasin ühel õhtul üsna rusutult poest kodu poole. Kes sealt ikka viimasel ajal rõõmsalt tuleb, nii et las see jääb. Ühtäkki märkasin kottpimedal tänaval enda ees liikumist. Tardusin. Paks rott jooksis üle tee, peatus siis ja heitis pilgu selja taha. Tema järel volksas üle tee orav. Ma olin Viljandis elades näinud rebaseid, jäneseid, siile, kopraid, ühte nugist ja hiiri, aga oravaid seni mitte.

Rott tundus oravat ootavat ning koos lipsasid nad aia ja maja seina vahelt pilust sisse.