Mänguterapeut aitab lapse pähe kinni jäänud murest vabaks

Mänguterapeut Tiia Randpere sõnul hakkas tänu projektitoetusele mänguteraapias käima rohkem lapsi. Vanemad panevad lastele teraapiasse aegu ka uueks aastaks ning on valmis mänguteraapia eest ise maksma, kui enam toetust saama ei peaks. Foto: Erakogu

"Meil suri umbes kaks aastat tagasi vanaema ja kui tundus, et Mari sai selle kaotusega omal moel hakkama, siis nüüd viimaste kuude jooksul on tema käitumine väga muutunud: ta kontrollib ja kordab kõike üle, kardab uusi asju, kõike saadab sõna "vist" või "ei tea", ei suuda valikuid teha, magab rahutult."

See on vaid üks juhtumitest, mille puhul on vanemad mänguterapeudilt abi palunud. Mänguteraapia on abiks, kui laps on läbi elanud suure kriisi või elumuudatuse, kogenud füüsilist või emotsionaalset vägivalda, on agressiivne või madala enesehinnanguga, on kiusaja või kiusatav.

Mänguteraupeut Tiia Randpere sõnul on peamised mänguteraapiasse pöördujad lahutatud või eraldi elavad vanemad, kelle laste mure väljendub agressiivsuses ning muutunud käitumises koolis ja lasteaias. "Enamasti pöörduvad mänguterapeudi poole lapsevanemad ise, kas siis on olnud väike tõuge lasteaiaõpetajalt, lastekaitsjalt või sotsiaaltöötajalt."